Kiibitud koera omanik võib kadunud looma kohta linnapolitseilt rõõmusõnumi saada vaid 10 minutit pärast looma leidmist, kiipimata koerad aga ootavad peremeest loomade hoiupaigas mõnikord lausa nädalaid. Kui omanik välja ei ilmu, võidakse koer seal hukata.

Kiibitud koera omanik võib kadunud looma kohta linnapolitseilt rõõmusõnumi saada vaid 10 minutit pärast looma leidmist, kiipimata koerad aga ootavad peremeest loomade hoiupaigas mõnikord lausa nädalaid. Kui omanik välja ei ilmu, võidakse koer seal hukata.
Koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt peavad kõik pealinna koerad olema kiibitud ning kantud Tallinna koerte keskregistrisse.
MTÜga Loomade Hoiupaik koostööd tegeva loomaarsti Jaak Jõksi kinnitusel ei ole paljud loomaomanikud eriti kohusetundlikud.
“Näiteks Nõmmel on ketis suured kiipimata volaskid, kes sageli lahti pääsevad,” lausus Jõks. “Hoiupaika jõuab palju end rihma otsast lahti tõmmanud kiipimata koeri.” Hoolimata kampaaniatest on kiipima minejaid tema sõnul ikka veel vähe. “Inimesed ei mõista, et munitsipaalpolitsei võib kiipimata koera eest ka trahvi teha,” märkis Jõks. Maksimaalne trahvimäär kiibi puudumise eest on 6000 krooni.

Andmed alati kättesaadavad
Mullu Tallinnast loomade hoiupaika sattunud 1058 koerast olid kiibitud 71 ehk vaid 6,7%. Ometi aitab kiip ja registrisse kandmine kaduma läinud lemmiklooma kiiremini leida.
Tänaval ekselnud loomalt otsivad nii loomakliinikute kui ka loomade hoiupaiga töötajad esimesena kohe mikrokiipi. Vajalikud seadmed kiibi tuvastamiseks on olemas veel munitsipaalpolitseil ja lähiajal ka politseil, andmed koera ja tema omaniku kohta on registrist kättesaadavad ööpäevaringselt.
“Kiibitud looma omanik saab juba 10–15 minuti pärast teada, et tema koer on leitud. Seda isegi siis, kui loom on kuu aega jooksus olnud,” rääkis Jõks.
Loomaarst soovitab ka kasse kiipida, see maksab umbes 450 krooni. “Iga päev satub hoiupaika 5–10 kassi, kuid näiteks selle aasta sees on neist kiibitud olnud vaid kaks,” seletas Jõks. “See jutt, et toakass väljas ei käi, ei ole mingi vabandus. Välitingimustega mitte harjunud looma on kadumisel raskemgi leida, sest müra ja võõras keskkond hirmutavad teda, loom satub segadusse ja võib seetõttu isegi teise linnaossa joosta või auto alla jääda.”

Valu pole suur
Mikrokiip süstitakse nii kassidele kui koertele kaelanaha alla spetsiaalse süstlalaadse instrumendi abil. Protseduur ei ole valulikum kui tavapärane vaktsineerimine.
Kiipida saab linna lepingupartneri, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi loomakliinikutes üle linna.
Lisaks paigaldavad veterinaarid kiipe spetsiaalsetel väliaktsioonidel enimkäidavates kohtades (kaubanduskeskuste ja turgude lähistel, laatadel ja muudel üritustel, kus liigub palju koeraomanikke).
Looma kindel identifitseerimine on nõutav ka näiteks piiriületusel, loomanäitustel ja isikutevahelistel omandivaidlustel. Lisaks sellele tuleb kõiki lemmikloomi kord aastas marutaudi vastu vaktsineerida.
Täpsem info veebilehelt www.tallinn.ee/lemmikloom.

* * *
Kommentaar
Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš:
“Koerte kiipimine ja registrisse kandmine on loomaomanikule samasugune kohustus nagu vaktsineerimine, ravimine ja tema eest hoolitsemine.
Linn soovib tagada meeldiva elukeskkonna kõigile – nii loomasõpradele kui ka neile, kes eelistaksid linna loomadega mitte jagada.
Negatiivse suhtumise ärahoidmiseks peavad loomaomanikud oma lemmikloomi meie ühises linnaruumis kontrolli all hoidma, saatjata neid välja lubada ei tohi. Ka peab iga omanik oma looma järelt koristama.”

* * *

Linn pakub kiipimist soodsa hinnaga:
• 14. juunil Haaberstis Nurmenuku poe ees (Õismäe tee 1a) kella 11–13;
• 5. juulil Pirital Selveri kõrval (Rummu tee 4) kella 11–13;
• 13. septembril Mustamäel kultuurikeskuse Kaja kõrval (Vilde tee 118) kella 11–13;
• 20. septembril Kristiine sügislaadal (staadion Kotka tn 12) kella 11–13;
• 4. oktoobril Kesklinnas Tammsaare pargis kella 11–13.
Koerte kiipimine maksab 250.-