Fakt, et praeguses majandussurutises, kus riik kärbib ligi kümnendiku võrra oma eelarvelisi kulutusi, teeb Tallinn positiivse lisaeelarve, on kahtlemata tubli saavutus. See näitab, et suutsime planeerida tänavust eelarvet realistlikult, räägib Tallinna linnapea nõunik Oleg Harlamov.
Fakt, et praeguses majandussurutises, kus riik kärbib ligi kümnendiku võrra oma eelarvelisi kulutusi, teeb Tallinn positiivse lisaeelarve, on kahtlemata tubli saavutus. See näitab, et suutsime planeerida tänavust eelarvet realistlikult, räägib Tallinna linnapea nõunik Oleg Harlamov.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarved täituvad erinevate maksude arvel – on ju riigi eelarves kõige suurem osakaal käibemaksul, millest kohalik omavalitsus ei saa midagi ning kohaliku omavalitsuse suurimaks rahakoti täitjaks on üksikisiku tulumaks.
Eelnevale vaatamata näitab riigi negatiivne ja Tallinna positiivne eelarve eelkõige seda, et möödunud sügisel eelarvete vastuvõtmise aegu pani riik kõvasti puusse, samal ajal kui Tallinn võttis täna vastu reaalse, kohati isegi konservatiivse eelarve. Seega võib koolipoisilikult väita, et tänane positiivne eelarve on tallinlastele kui kiitus ja preemia eelmise aasta kainuse ja kahe jalaga maapinnal olemise eest. Riik samal ajal saab vitsu ja eks need omad vitsad peksavad ikka kõige valusamalt.
Igal eelarvel on oma kontseptsioon, oma loogika ja ideoloogia, nii näiteks anti omal ajal, kui peaministriks oli Mart Laar, iga-aastasele riigieelarvele ka oma üldnimetaja. Meenutan, et nii mõnigi kord oli ta päris tabav ja peegeldas tuleva aasta suunitlusi kaunis täpselt. Kui nüüd vanadest aegadest malli võtta, võiks tänavust Tallinna positiivset eelarvet kontseptuaalselt nimetada “Teeme õigeid asju õigel ajal”.
Meie oma vara odavalt ei kingi
Tallinna lisaeelarves leiame, et enam kui kahesaja viiekümne miljoni võrra on vähendatud tululaekumisi vara müügist, mis näitab ka sotsiaalset vastutust kogu riigi ees. Tänane keskvalitsus kärbib drastiliselt kulusid ja loodab, et üheks lisatulu allikaks, mis aitab eelarve defitsiidist üle saada, on tulu riigi kinnisvara müügist – ligi poole miljardi krooni ulatuses. On muidugi ülimalt küsitav, kas turul üldse on nii palju vabu vahendeid, tõenäoliselt on vastus eitav. Sellise “turumajandusliku” konkurentsi tingimustes kaotaksid mõlemad – nii riik kui ka linn, võidaksid aga kinnisvaraarendajad, kes võileiva hinnaga ostaksid magusaid tükke. Kuna riigi rahavajadus on täna kriitilisem kui Tallinna linnal, leidis linn, et sedalaadi konkurents pole lihtsalt mõistlik. Täna, kui riigil on raske, aitame meie oma võimaluste piires neid. Ja kuna Tallinnal tapvat rahavajadust ei ole, siis ootame paremaid aegu ja rahakamaid ostjaid. Müüa tuleb ikka kallilt ja osta odavalt ehk teisisõnu – müüme õigeid asju õigel ajal.
Täna saab ehitada odavamalt
Teine suurem muutus, mille leiame lisaeelarvest, on finantside suurendamine pealinna peaväljaku – Vabaduse väljaku – kordategemiseks. Sest täna on munitsipaaltellimustest saanud ihaldatud objektid, mille nimel erakapital pingutab. Just täna on õige aeg suurprojekte alustada. Just täna saame oma raha eest odavamalt ja parema tulemuse, kui oleksime saanud eile või saaksime homme. Täna valitseb tellija turg, koos kõigega, mis sellest tuleneb.
Sugugi mitte väheoluline pole ka lisada, et tänased investeeringud aitavad lisaks eelöeldule elavdada natukenegi majandust, laskmata tal päris sohu vajuda. Samuti on oluline lisada, et tehtavate tööde maksud laekuvad enamjaolt just riigi rahakotti, just sinna, kus puudus rahast täna kõige suurem. Samuti on lisaeelarvevahendite suunamine majandusse linnapoolne vastutus linnaehitajate ees. Ega ka neil lihtne ole. Ning kui kas või sadakond inimest jääb ehitusest koondamata, kuna linna tellimused tulid õigel ajal, siis ehitusettevõtjatele on see “võit-võit”-olukord. Tehkem siis käsikäes õigeid asju õigel ajal – riik, linn ja ettevõtja. Ainult nii saame üle majandusraskustest ja keerame majanduse uuesti tõusule.
