"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Etapivõit sõjas teeaukudega (0)
26. mai 2008

• Halvas seisukorras peatänavate arv on pealinnas viimase viie aastaga kolm korda vähenenud – 21 protsendilt 8 protsendile. • Tänavu said teed 514 miljonit, 2009. a kulub koos välis­rahastusega tee-ehitusele kaks korda enam – 906 miljonit.

Halvas seisukorras peatänavate arv on pealinnas viimase viie aastaga kolm korda vähenenud – varasemalt 21 protsendilt 8 protsendile – nii selgub AS Teede Tehnokeskuse mõõtmistulemustest.
Uuringutulemustest selgub, et ajavahemikul 2002–2005 suudeti Tallinnas teekatte tasasuse halvenemine peatada ja perioodil 2005–2007 ka tasasust parandada.
Suurenenud on ka heas seisukorras olevate teede arv, 17 protsendilt 26 protsendini kõigist teekatte kilomeetritest. Rahuldavas seisukorras magistraaltänavate arv on eelmise aastaga sarnaselt püsinud 66% juures.
Vähenemine toimus 2002.–2007. aasta jooksul ja 2007. a sügiseks oli halvas seisukorras peatänavaid ainult 8% ehk 28,5 sõidurajakilomeetrit või 100 000 ruutmeetrit.
Teekatete olukorra paranemise põhjuseks on esmalt viimaste aastate sihipärane tegevus liikluskoormuse hajutamises teedel.
“Näiteks oleme viimastel aastatel ümber jaganud liiklusruumi ja loonud ühistranspordiradu,” lausus abilinnapea Jaanus Mutli. “Kui kahe liiklusraja asemel on kolm, siis koormus teele ju hajub.”
Teiseks on paranenud hooldustööde kvaliteet ja kolmandaks on kõiki neid tegevusi saanud loomulikult teha sellepärast, et teedele on antud rohkem raha.
“Kui räägime pealinna teede olukorra paranemisest, siis ei saa me mööda minna tõsiasjast, et linna teede hooldusesse on viimastel aastatel rohkem panustatud,” lausus Mutli.
Kui 2006. aastal oli Tallinna eelarves tänavate ja muude teede korrashoiuks planeeritud 277,5 miljonit krooni, siis sellel aastal 491,2 miljonit.
2002.–2005. aastal muutusid teeroopad väga kiiresti sügavamaks, saavutades 2005. a suurima, üle 16millimeetrise sügavuse. Pärast seda on linn suutnud roobaste süvenemist selgelt pidurdada ning aastaks 2007 on keskmine roopa sügavus põhitänavatel piirdunud 10 millimeetriga. Kui 2005 oli nn väikese roopa sügavusega (ehk alla 10millimeetrise sügavusega) teid 47%, siis 2007 oli neid juba 72%.
Tallinna linnavalitsus tellib AS Teede Tehnokeskuselt teekatete olukorra uurimiseks regulaarselt mõõtmisi.

 

7 korda rohkem raha ka väiketeedele:
• Tänavu investeerib linn varasemast rohkem väiksemate tänavate remonti, andes kvartalisiseste teede kordategemiseks 90 miljonit krooni ehk ligi 7 korda rohkem kui mullu.
• Nelja aasta jooksul teeb linn korda 500 000 ruutmeetrit väiketeid ja 250 000 ruutmeetrit kõnniteid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.