Eesti Korteriühistute Liit on nördinud justiitsministeeriumi tegevusest, kuna viimane on otsustanud saata riigikokku menetlusse mitmeid seadusi, näiteks äriseadustiku, mis raskendaksid ühistute tegevust.

Eesti Korteriühistute Liit on nördinud justiitsministeeriumi tegevusest, kuna viimane on otsustanud saata riigikokku menetlusse mitmeid seadusi, näiteks äriseadustiku, mis raskendaksid ühistute tegevust.
Vastavalt mittetulundusühingute seaduse nõudele peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Muudatuste kohaselt peab protokoll olema esitatud nelja päeva jooksul, arvates üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamisest.
“Esiteks, kas meil on piisavalt notareid, kes suudaks nii lühikese ajaga koosolekutele ilmuda,” küsis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi retooriliselt. Tema sõnul ei ole neli päeva piisav aeg.
“Teiseks, kuhu ühistu esimees peab pöörduma, et tellida notar üldkoosolekule või peab ühistu esimees jooksma läbi kõik notaribürood nelja päevaga, et hea õnne korral leida vaba notarit,” sõnas Mardi.
Kolmandaks ei tohiks tema sõnul korteriühistuid samastada aktsiaseltsidega.
“Äriühingud saavad reeglina hakkama oma majandustegevuses ühe üldkoosolekuga aastas. Korteriühistute puhul aga ei ole uudiseks viie üldkoosoleku korraldamine aastas,” selgitas ta.
Mardi ei pea eriti reaalseks seda, et 10 000 korteriühistut, mis peavad keskmiselt 2–5 üldkoosolekut aastas, peaksid kohale kutsuma notari. “Tekib küsimus, kas notarid siis muud tööd ka teha saavad või kavatsetakse hakata abipolitseinike eeskujul koolitama abinotareid,” küsis Mardi.
Raskendav asjaolu on ka see, et korteriühistute üldkoosolekud toimuvad reeglina pärast tööaega ja sageli puhkepäevadel. “Seega, kust neid notareid võtta,” lisas Mardi.
Samuti jääb tema sõnul lahtiseks, kes notari kinni maksab ja milliste kulutustega on tegemist.
“Võib tekkida ka oht, et koosolekul osaleb kaks notarit, üks juhatuse poolt kutsutud ja teine ühe kümnendiku liikmete nõudel kutsutud,” sõnas Mardi.
Korteriühistute Liit on seisukohal, et eelnõu on veel toores ning vajaks täiendavaid konsultatsioone. “Loodame riigikogu mõistvale suhtumisele ja soovitame mitte kiirustada, sest oht on lõhkuda demokraatliku õigusriigi ja korteriühistuliikumise põhimõtteid,” sõnas Mardi.
Justiitsministeerium plaanib muuta mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadusi ning tulundusühistuseadust ja äriseadustikku. “Oleme seisukohal, et ministeerium on rikkunud head haldustava ning ei ole kaasanud liitu sedavõrd oluliste muudatuste tegemisel arvamuse andmiseks,” ütles Mardi.
Eesti Korteriühistute Liitu kuulub umbes 1400 korteriühistut, milles elab ja omab kodu ligemale 100 000 inimest.