"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Kui raudtoru lendab aknasse... (0)
26. mai 2008

Kui korteriühistu lepingus ehitusfirmaga ei ole sätestatud ehitusfirma vastutus tekitatud kahju eest, siis hakkavad katuselt kukkuvad tellised ning akendesse lendavad metalltorud teile peavalu tegema nii otseses kui ülekantud mõttes.

Kui korteriühistu lepingus ehitusfirmaga ei ole sätestatud ehitusfirma vastutus tekitatud kahju eest, siis hakkavad katuselt kukkuvad tellised ning akendesse lendavad metalltorud teile peavalu tegema nii otseses kui ülekantud mõttes.
Majas, kus elab Jelena Baljasnaja, soojustatakse fassaadi. Tegemist on ju hea ettevõtmisega: maja saab ilusam ja soojem, küttearved vähenevad.
Ent ühel ilusal kevadhommikul, täpsemalt 13. mail kell 9 kuulsid Jelena Baljasnaja ja ta abikaasa müra ja puruneva klaasi klirinat. Selgus, et ühel nende seitsmendal korrusel asuva korteri tubadest oli purustatud aknaklaas. Aknalaual mustendas auk. Poja kirjutuslaual lebas metalltoru, mille pikkus võis olla umbes meeter ja kaal neli kilogrammi. Kõigepealt mõtles Jelena pojale.
“Kui poeg oleks sel hetkel toas oma laua taga istunud, poleks ta ellu jäänud,” lausub Jelena. “Tänaval akna all töötasid kaks ehitajat, kes ei osanud samuti midagi halba oodatagi,” meenutab Baljasnaja.
Kui toru oleks alla kukkunud, oleksid nad hukkuda võinud, seda enam, et kiivrit kanda polnud neil kombeks. Ega neil kindaidki käes polnud. Selgus, et toru oli osa puitmaterjali kinnitusest. “Üheksanda korruse kõrgusel töötava ehitaja käest libises see alla nimelt põhjusel, et mehel polnud kindaid käes,” räägib naine. Ühistu esimehega leidsid nad töödejuhataja, see lubas, et klaas vahetatakse kohe välja.

Vabandust pole tulnud
Jelena läks tööle, klaasivahetamist jäi koju ootama mees. Kui Jelena kell 17 õhtul koju tuli, puhus korteris endiselt tuul. Mõne aja pärast aga ilmus korteri ukse juurde ootamatult klaas. Lõplikult külmetunud korteriperemees (kes oli hiljuti infarkti üle elanud) otsustas juba ise uue klaasi ette panna, aga Jelena jäi enesele kindlaks, et seda peavad tegema ehitajad. Nad läksid alla ja leidsid töömehe, kes oli nõus klaasi vahetama. Sellega kõik lõppeski. Vabandust töömeestelt ega firmalt, kelle süül Jelena pere senini stressis on, pole järgnenud.
Jelena sõnul suhtusid ehitusmehed nii ohutustehnilistesse nõudmistesse kui ka ehitusplatsi korrashoidu kummaliselt. Piirdeid ei pandud, vahtplast vedeles maas katteta, keegi prooviski seda süüdata. Piirded püstitati alles pärast tulekahju. Pärast lendava toru juhtumit hakkasid ehitajad kiivreid kandma.
Põhja tööinspektsiooni ohutustehnika spetsialist Jüri Veisberg tunnistab, et praegu rikutakse ehitustel kõikjal ohutustehnika eeskirju. Tema arvates on see esmajärjekorras seotud sellega, et tellijad püüavad kokku hoida ja valivad firmasid, kes pakuvad madalamat hinda. Aga et saada võimalikult suurt kasumit, püüavad need firmad kokku hoida kõige, ka ohutuse arvel.
Ja seaduski on meil väga liberaalne, näiteks kiivrit kandma pole ehitaja kohustatud, kui ta on veendunud, et talle miski pähe ei kuku. Veisbergi sõnul ei suuda tööinspektsioon kuidagi jälgida ohutust linna kõigil ehitusplatsidel, sest inspektsioonil on ainult kaks ohutustehnika inspektorit.

Kodanike teadaanded
Nii on ainus, mida nad teha saavad, reageerida teadlike kodanike teadaannetele. Käesoleval juhul oleks Veisbergi sõnul pidanud teadlikkust ilmutama korteriühistu esimees, kes tellis remonditööd. Kui esimees nägi, et ohutustehnika eeskirju ei järgita, oli ta kohustatud oma pretensiooniga firma poole pöörduma, aga kui firma ei reageeri, siis viima kaebuse tööinspektsiooni.
Ajalehe sekkumisele tööinspektsioon siiski reageeris: võttis ühendust peatöövõtjaga Linnuse Pande OÜ ja tegi neile märkuse. Inspektorile kinnitati, et töölised kutsutakse korrale. Inspektor omakorda veenis meid, et ta kontrollib, kas kõik saab ikka korda.
Korteriühistu esimees aadressil Vormsi 16 ei näe juhtunus üldse probleemi. Aleksejevi sõnul kinnitasid firma esindajad talle, et töömehed on läbinud ohutustehnika-alase instruktaaži ja neil on nii kiivrid kui kindad olemas. Juhtunu on fikseeritud, akt koostatud. Olukord lahendatud. Esimehe sõnul ei ole lepingus ehitusfirmaga punkti, et nad peaksid põhjustatud kahju heastama ja akna tegid nad ju samal päeval korda, tegid isegi ettepaneku aknalaud vahetada. Detail, mis aknasse lendas, oli küll raske, aga midagi traagilist ju ei juhtunud ja miks peaks firma kannatama ühe töömehe vea pärast?

* * *

MUPO: Heakord on ehitaja mure
Tallinna Munitsipaalpolitsei patrullteenistuse juhataja Kalmer Filatov vastas ajalehe küsimusele põlema süüdatud vahtplasti ja piirete puudumise kohta, et vastavalt eeskirjale vastutab heakorra eest ehitusplatsil ehitusfirma.
Kui firma ei saa sellega hakkama, võivad linnaelanikud pöörduda munitsipaalpolitseisse. Kohale sõidab patrull, kontrollib olukorda ja kui avastab rikkumise, määratakse firmale trahv.

* * *
Kommentaar:
Jurist: Ühistu esimees vastutab.
Jurist Ljudmila Bariševski sõnul on osa süüd korteriühistu esimehel. Lepingu sõlmimisel oleks tulnud sisse viia punkt ehitusfirma vastutusest, kui nende süü tõttu kannatab kahju korteriühistu või keegi elanikest. Tema ise korteriühistu esinaisena paneb lepingusse alati sellise punkti sisse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.