Tallinn valiti teist aastat järjest maailma seitsme intelligentsema kogukonna sekka, New Yorgis toimunud auhinnatseremoonial anti linnale üle üks kolmest eriauhinnast, lisaks tunnustati linna nii e-kooli rakendamise, ID-pileti eduloo kui ka M-parkimise laialdase leviku eest.

Tallinn valiti teist aastat järjest maailma seitsme intelligentsema kogukonna sekka, New Yorgis toimunud auhinnatseremoonial anti linnale üle üks kolmest eriauhinnast, lisaks tunnustati linna nii e-kooli rakendamise, ID-pileti eduloo kui ka M-parkimise laialdase leviku eest.
“M-parkimise rakenduse vastu tuntakse tema kinnitusel tõsist huvi juba mitmes USA linnas, kus on käimas vastavasisulised ettevalmistused,” märkis linnasekretär Toomas Sepp, kes esindas Eestit auhinna vastuvõtmisel New Yorgis.
Veel leidsid äramärkimist Tallinna üle 600 avaliku internetipunkti, edukad e-riigi programmid ja Euroopa kõige kõrgetasemelisemad ID-kaardil põhinevad avalikud teenused.
Tallinna infotehnoloogia teenistuse direktori Väino Olevi sõnul pakkus konverentsil osalejatele suurt huvi ka Tallinnas rakendatud dokumentide elektroonilise töötluse infosüsteem.
Eriauhinnaga tunnustati Tallinna ja riigi koostööd turvalise e-teenuste keskkonna rajamisel.
Ka Intelligent Community Forumi asutajaliige Louis Zacharilla, kes käis märtsis Tallinnaga lähemalt tutvumas, kinnitas, et siin nähtu avaldas talle muljet.
“Kohtumised olid praktiliselt paberivabad, kõik asjaajamised tehti läbi interneti. Kõik kohtumised sujusid kiirelt ja valutult – imestan, kui hästi funktsioneerib teie linnavalitsus,” märkis ta.
Zacharilla sõnul on Tallinn ära teeninud maailma austuse. “Tallinn on peegeldus tuleviku kogukonnast,” märkis ta. “Meil oli väga hea meel teid New Yorgis tervitada, te võitsite palju südameid.”
Mehe sõnul on maailmas tuhandeid kogukondi, kellest umbes pool tuhat pürgivad igal aastal intelligentsete kogukondade sekka. “Auhinna­tseremooniale kutsutakse aga ainult seitse kogukonda, kes meie arvates võiksid kõikidele teistele eeskujuks olla,” kõneles ta. Zacharilla sõnul on kõik riigid oma saavutustest alati õigesti raporteerinud – vassimist ja alusetut eneseupitamist ei ole ta kohanud.

* * *
Kommentaar:
Louis Zacharilla, intelligentsete kogukondade idee algataja
Mida õigupoolest tähendab “intelligentne kogukond”?
­Intelligentne kogukond tähendab tegelikult sama, mida teised on nimetanud internetiga kaetud linnaks, nutikaks kogukonnaks või e-linnaks.
Tegemist on kogukonnaga – olgu see siis linn, maakond, küla või regioon –, kelle jaoks internet on sama oluline kui näiteks puhas vesi või elekter.
Kui varem pidasid kogukonnad oma majandusliku õitsengu eelduseks sadamate, raudteede, lennuväljade ja kiirteede ehitamist ja väljaarendamist, et seeläbi ettevõtjaid kohale meelitada ja uusi töökohti luua, siis nüüd nähakse potentsiaali eelkõige laiapõhjalises majanduses ja infotehnoloogias.

Mida Tallinna puhul imetleda?
Üks tähtsamaid uuendusi, millest võiks õppust võtta ka teised maailma riigid, on X-tee. Oma visiidil Tallinnasse ma julgustasin linnajuhte, et seda võiks ka teistesse riikidesse eksportida ja maailmaturul müüa.

* * *
Gangnam – maailma ­intelligentseim linn
E-valitsus, elanikele odavad e-loengud, ametnike arvu kärpimine veerandi võrra, maksukogumine linna kodulehe kaudu ja korruptsiooni taltsutamine.
Need on 2008. aasta maailma intelligentseim kogukonna lahendused. Saage tuttavaks – Gangnami linnaosa, Soul, Lõuna-Korea.
Gangnam käivitas oma esimese e-valitsuse projekti juba 1995. aastal. Paar aastat hiljem liitusid sellega kõik kohalikud omavalitsused ja juba 1999. aastal suutis süsteem dokumente elektrooniliselt töödelda. Aastaks 2006 oli Gangnam oma e-süsteemi kaudu suutnud koguda 280 miljonit dollarit makse ja väljastada elanikele kaks miljonit dokumenti. Alates 1995. aastast on kohaliku omavalitsuse töötajate arv kahanenud 25% ja sellega on säästetud 30 miljonit dollarit. Korruptsioonivõimalused on viidud miinimumini.
Hariduse omandamine on Lõuna-Koreas väga kallis, seetõttu pakub Gangnam oma elanikele ehk rohkem kui 330 000 inimesele odava hinnaga 100 erinevat
e-loengut.
Gangnam investeerib ka otse ettevõtluse arendamisse. 2006. aastal investeeriti tehnikafirmadesse rohkem kui 4,2 miljonit dollarit.
Elanikke on linnas 560 000 ja piirkonnas elab vaid 2,5% Souli elanikkonnast, samas tuleb sealt 25% kohaliku sisemajanduse kogutoodangust. 80% eluasemetest asuvad kõrghoonetes. Linnaosas paiknevad mitme Korea suurfirma peakorterid.