• Mängusõltlased pääsevad kasiinodesse, hoolimata tehtud avaldusest end sisse mitte lasta. • Tarbijakaitseameti sõnul peaks hasartmängude korraldajate liit suutma kasiinosid korrale kutsuda.
• Mängusõltlased pääsevad kasiinodesse, hoolimata tehtud avaldusest end sisse mitte lasta.
• Tarbijakaitseameti sõnul peaks hasartmängude korraldajate liit suutma kasiinosid korrale kutsuda.
Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingu teatel veab Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit oma kliente alt, pakkudes neile võimalust rakendada endale kasiinodesse sisenemise keeld, mis tegelikkuses ei toimi.
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit (EHKL) võtab igal kolmapäeval vastu avaldusi inimestelt, kes soovivad enda kasiinokülastusi piirata. Külastuskeeld kehtib kõigis EHKLiga liitunud ettevõtetes.
30aastane anonüümsust palunud Tallinna noormees kirjutas vastava avalduse möödunud sügisel ning palus endale rakendada kasiinodesse sisenemise keeld tähtajatult. Sellest ajast saadik on ta aga erinevates kasiinodes mängimas käinud rohkem kui kümnel korral.
Viimati mängis ta maha 10 000 krooni. Mängimiseks võetud võlad ulatuvad mehel aga paarisaja tuhande kroonini.
“Ma üritan mängimisest loobuda, aga kahjuks ei saa ma ennast praegu veel piisavalt usaldada,” rääkis mees Pealinnale. “Kirjutasin avalduse lootuses, et kasiinokeelust on mulle abi ja mind ei lasta mängupõrgutesse sisse, aga kahjuks on mind seni välja visatud ainult kahel korral, kuigi olen mänginud mõnikord terve ööpäeva järjest.”
Noormees on hasartmängudest sõltuvuses olnud ligi 10 aastat, kuid alles poolteist aastat tagasi teadvustas ta endale, et tal on probleem ning vajab abi. “Tegin ühe järjekordse prohmaka ja mängisin kasiinos maha väga suured summad, kui mu elukaaslane lõpuks ütles, et üks kord veel, ja meie kooselul on lõpp. Alles siis hakkasin abi otsima,” rääkis ta.
Abi leidis mees Eesti Hasartmängusõltlaste Ühingust. Ühingu juhatuse liikme Leonhard Puksa sõnul on üsna tavaline, et EHKLi poolt välja pakutud kasiinokülastuse piirangutest pole sõltlasele abi ja tegelikkuses saab ta igal ajal vabalt kasiinosse minna ja mängida. “Sõltlane paneb omale keelu peale sellepärast, et ta ei suuda ise oma mängukirge kontrolli all hoida ja vajab karmimaid meetmeid, et kasiinosse mitte sattuda.”
EHKLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et hasartmängude korraldajate liit pakub kasiinokeelu võimalust klientidele heast tahtest omaalgatuse korras ja praegu sõltub kõik sellest, kas kasiinotöötajad tunnevad näo järgi inimese ära või ei.
Kui EHKL selle võimaluse lõi, oli n-ö mustas nimekirjas vaid umbes 20–30 inimest, tänase seisuga on neid seal 551 ja kasiinotöötajad ei suuda kõiki nägusid meeles pidada.
“Tihedamad külastajad tuntakse siiski ära ja nemad saadetakse viisakalt minema,” märkis Rüütel.
Tema sõnul ootab EHKL pikisilmi uue hasartmänguseaduse jõustumist, mis muu hulgas kohustab kasiinokülastajaid mängukohta sisenemisel esitama isikut tõendava dokumendi. “Siis saab sajaprotsendiliselt kõik isikud uksel tuvastada,” ütles Rüütel. “Ka ettevõtjad soovivad, et probleem leiaks võimalikult kiiresti lahenduse.”
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialist Kadri Kauksi ütles, et kuna kasiinokülastuste piiramise võimaluse on siiski loonud EHKL ise, peaksid nad ka suutma oma liikmeid, kes hasartmängureid vaatamata nn musta nimekirja lisamisest kasiinodesse lasevad, ka korrale kutsuda.
Samas leiab tarbijakaitseamet, et kuna EHKLi näol ei ole tarbijakaitseseaduse mõistes tegemist kauplejaga, ei saa nende poolt sätestatud piirangut käsitleda kauplejapoolse teenuse pakkumisena ega hasartmängurite kasiinosse laskmist tarbijakaitseseaduse rikkumisena.
***
Eestis loeb ennast mänguriks ligikaudu 150 000 inimest, neist umbes 30 000 määratleb ennast mängusõltlasena, selgub Turu-uuringute ASi 2007. aasta sotsioloogilise uurimise tulemustest.
Psühholoog Pille-Riin Kaare sõnul on 40% mängusõltlastest mõelnud enesetapule.
Abi järele hüüab inimene psühholoogi väitel tavaliselt alles siis, kui temast on juba kujunenud patoloogiline mängija ning sellega on kaasnenud hulga probleeme. “Tüüpiliselt satub patoloogiline mängija ühel hetkel võlgadesse, suhtlusringkond kahaneb, pere läheb lõhki ning tekib sotsiaalne isoleeritus,” rääkis Kaare.
