"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Kodu remonti sunniviisiliselt ehk seebiooper Kivila tänaval (0)
02. juuni 2008

• Kahte Kivila tänava maja elanikku võib oodata umbes 15 000 krooni suurune kahjunõue remondiplaanide takistamise eest.

• Kahte Kivila tänava maja elanikku võib oodata umbes 15 000 krooni suurune kahjunõue remondiplaanide takistamise eest.

Kui mõni korteriomanik tõrgub majas hädavajalikele remonditöödele vastu, siis võib kohus anda ühistule õiguse sundsisenemiseks, et tööd ikkagi ära teha. Lisaks võib jonnakat elanikku ähvardada nõue tasuda kopsakas kahjutasu remondimeeste raisatud tööaja eest.

Et ühistul on õigus korteriomaniku korterisse siseneda ja remonditööd ära teha, selline pretsedent loodi Tallinnas esmakordselt Harju Maakohtu otsusega aprilli lõpus.
Kohtuotsuse seebiooperlik ja dramaatiline eellugu on aga järgmine.
Lasnamäel Kivila tänaval asuvates majades olid kaks inimeset uute küttesüsteemide paigaldamise vastu. 125 inimesega üldkoosolek võttis siiski remonti toetava otsuse vastu. Ent kui renoveerimistööd käima läksid, algas ühistu ja paari elaniku vahel tõeline sõda. Elanik Valentina ei lasknud remondimehi sisse lausa üheksal korral, kui need tahtsid tema korteris küttesüsteemi uuendada. Samal ajal viibis ta ise muidugi kodus. Samuti kasutas ta ehitusfirma poolt kohtus esitatud dokumentide kohaselt ehitusmeeste vastu lausa füüsilist vägivalda, rääkimata ebatsensuursetest väljenditest.
Kuna ehitustööde takistamine ehk töömeeste raisatud aeg läks ühistule raha maksma ja ka remont seisis, siis otsustas ühistu pöörduda kohtu poole. Harju Maakohtu 23. aprilli otsusega olidki kõnealused isikud kohustatud võimaldama juurdepääsu oma korteritesse ehitustööde tegemiseks. Õnneks ei pidanudki ühistu pärast kohtuotsust sundsisenemise võimalust enam kasutama, sest pika vägikaikaveo järel otsustasid korteri omanikud remondimehed sisse lasta.
Samas pole lugu sellega veel lõppenud. Ühistu esimees Ljudmila Bariševski andis 19. mail kohtusse uue hagi, milles nõuab ehitustöid takistanud isikutelt ehitusfirmade poolt esitatud sanktsioonide kinnimaksmist. “Esitasime hagi, et inimene ise maksaks nii hagiga seotud kulud kui ka tööde seisma jäämise tõttu tekkinud viivised,” lausub Kivila kahe maja korteriühistu esimees Ljudmila Bariševski. Ta sõnul ulatub summa üle 30 000 krooni, ühelt elanikult küsitakse 16 800 ja teiselt 14 700 krooni kahjutasu.
Elanik kardab?
Ent milles siiski ikkagi on asi, miks ei tahtnud elanik uut küttesüsteemi? Selge on see, et laenu võtmine elanike remondifondi makset küll mõnevõrra suurendas – kui enne pidi maksma ruutmeetri pealt 5 krooni, siis nüüd
6. 50. Samas kaasnes remondiga kokkuhoid energiakuludelt. “Energiaaudit ütleb, et uus küttesüsteem on senisest 30% säästlikum,” kinnitab ühistujuht Bariševski. “Vana süsteemiga ei saanud ise reguleerida kütmist, kuid nüüd saab elanik ise valida, kui palju ta kütab.”

Katus laseb läbi
Ehitustöid takistanud Valentina, kellelt nüüd tekkinud kahjutasu nõutakse, peab aga laenuvõttu lihtsalt valeks. “Keegi ei tea, mis tulevik toob,” ütleb Valentina. “Arvestades majanduslikku olukorda, on laenuvõtt üldse väga rumal tegu.” 
Valentina seisukohtadega nõustub ka Kivila tänaval elav Agrippina Filippova, kes ei ole korteriühistu esimehe Bariševski juhtimisega rahul. “Meil on 2004. aastal ehitatud katus, mis laseb läbi, ja vuugid jooksevad,” selgitab Filippova. Tema sõnul tuleks enne katus ära parandada kui küttesüsteemi uuendada.
Filippova sõnul ei ole kümned selle maja elanikud Bariševski juhtimisega rahul. “Paljud ei julge vastu hakata, sest Bariševski ähvardab kortereid võõrandada,” ütleb Filippova.
Bariševski sõnul ongi tänavu plaanis vuugid ära parandada. “Ent korterite võõrandamise jutt on vale,” lausub ta, lisades, et Filippova on ise olnud sama ühistu raamatupidaja, kelle tööga oli samuti probleeme.

* * *
Jonn või vähene selgitustöö?
Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul ei tohi elanik küttesüsteemi vahetust takistada, sest siis tulevad ehitusfirmade poolt sanktsioonid. “Miks mõned elanikud nii käituvad, on raske seletada,” lausub ta käesolevat juhtumit kommenteerides. “Tihti adekvaatne põhjus puudub. Inimeste puhas jonn või arusaamatus. Elanikele tuleb teha ka rohkem selgitustööd, miks näiteks uus küttesüsteem on parem.”
2009. aastaks peavad ühistud vastama energiasäästu nõuetele.
Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni 2002. aastal vastu võetud energiadirektiiv nõuab, et alates 2009. aastast oleks müüdavatel või renditavatel hoonetel olemas energiamärgis, mis näitaks, kui energiakulukas hoone on.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.