Suurim osa linlastest peab riigi praeguse halva majandusseisu tekkimises süüdlaseks valitsust ja kui homme toimuksid valimised, võidaks valimised taas tänane linnavõim, selgub Faktum&Ariko uuringust, mida allolevas loos kommenteerib politoloog Anu Toots.
Suurim osa linlastest peab riigi praeguse halva majandusseisu tekkimises süüdlaseks valitsust ja kui homme toimuksid valimised, võidaks valimised taas tänane linnavõim, selgub Faktum&Ariko uuringust, mida allolevas loos kommenteerib politoloog Anu Toots.
Viimastel nädalatel ei ole vist ühtki meediaväljaannet, mis vähemalt paari päeva tagant ei tõstataks teemat Eesti majanduse seiskumisest ja sellega kaasnevatest ohtudest. Muu hulgas küsitakse sageli ka vene filosoofia kuulsaid küsimusi “Kes on süüdi?” ja “Mida teha?”.
Maikuine linnakantselei tellitud avaliku arvamuse küsitlus uuris, mida tallinlased arvavad majandusraskustest ja tuleviku toimetulekust. Ilma et vastajatele vastusevariante ette oleks loetud, jäid ülekaalukalt domineerima kaks “süüdlast” – valitsus ja maailmamajandus. Eesti majandusseisu halvenemise peamise põhjusena nimetas 28% küsitletuist valitsuse tegevust, veel 22% nimetas seda tähtsuselt teise tegurina. Niisiis lasub poolte inimeste arvates valitsusel oluline vastutus Eesti majanduse käekäigu eest. Maailma tänaseid keerulisi majandusolusid nimetas kõige tähtsama põhjusena veerand vastajaist. Seevastu paljuräägitud suhete halvenemine Venemaaga, sh pronksiöö mõjud, pole rahva meelest kuigi olulised majanduse kahjustajad. Seda mainis 5–6% vastajaist, mõnevõrra kõrgem oli protsent väikese sissetulekuga ja vene rahvusest inimeste seas.
Rohkem kui vanus või sissetulek mõjutab aga arvamusi majandusseisust hoopis vastaja vanus ja sugu. Naised jäävad majandusküsimustes ikka sagedamini kõhklevale seisukohale; ka usuvad nad meestest enam, et majanduses on tark juhtimine väga tähtis, vahest tähtsamgi kui majanduse enda seadused ja loogika. Nii peavadki just nemad valitsust majandusseisu eest põhivastutajaks. Kõige nooremad küsitluses osalenud linlased, kel vanust 15–18 aastat, eristusid teistest selle poolest, et nägid majandusseisu halvenemises ka inimeste endi süüd, üle 50aastastest ei maininud seda võimalust aga keegi.
Vaatamata arvamusele, et majandusseisu halvenemises lasub põhivastutus valitsusel, pole see kõigutanud Reformierakonna ega ka teiste valitsusparteide toetust. Nii on Reformierakonna toetus veebruarikuuga võrreldes hoopis tõusnud 13%lt 15%le, teistel koalitsiooniparteidel jäänud enam-vähem samaks. Ka Keskerakond on tagasi võitmas neid, kes aprilli algul maamaksu järsu tõstmise ajel loobusid nende poolt hääletamast. Olles kõikides vanusegruppides, v.a 20aastased, soosituim partei, naudib linna juhtiv Keskerakond elanike 28%list toetust. Nõnda näivad valijad pärast esimesi ebameeldivaid teateid majanduse jahtumisest ja maamaksu tõusust olevat parteidele andestanud.
