"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Miks saastavas ummikus ­hambaid krigistada? (0)
02. juuni 2008

Kas teate, et näiteks keskmise bussi- või trollireisi maksumus linnas on kolm korda väiksem kui autoreisi oma, ja seda arvestamata auto hinda?

Kas teate, et näiteks keskmise bussi- või trollireisi maksumus linnas on kolm korda väiksem kui autoreisi oma, ja seda arvestamata auto hinda?

Samuti pääseb bussi või trolliga linnas paljudes paikades kaks korda kiiremini sihtpunkti kui autoga.
Kui varem vaatasid autojuhid bussiga sõitjaid vahel üleoleva pilguga, siis nüüd helgib rõõmutuluke sageli just bussisõitjate silmis, kui nad mõnel ühistranspordile mõeldud rajal autodest mööda kihutavad.
“Bussiga pääseb juba paljudes linna piirkondades kiiremini edasi kui autoga,” lausub Tallinna Transpordiameti arenguosakonna projektijuht Tiit Laiksoo. “Näiteks õhtusel tipptunnil pääseb Pärnu maanteel Kalevi peatusest Vabaduse väljakule trammiga 10, autoga 20 minutiga.”
Lisaks Piritale ehitatud ühistranspordirajale on maha märgitud kokku 10–12 kilomeetrit uusi ühistranspordiradu, näiteks Tõnismäelt Estonia puiesteeni, kus autod enam sõita ei saa. Suvel peaks valmima TTÜ uuring, mis selgitab, palju on need rajad ühistranspordi kiirust tõstnud.
Ilmselt tänu nendele muutustele näitab viimastel aastatel ühissõidukite kasutajate arv ka juba väikest kasvutendentsi. 2006. aastal loeti Tallinnas 123,8 miljonit ühistransporti sisenemist, mullu 125,1 miljonit.
Samuti on juba paljud ilmselt aru saamas, et auto on tõesti kallis lõbu.
 “Ühe autoreisi hind inimese kohta on üheksa krooni, ühistranspordireisi maksumus kolm krooni, ja seda arvestamata auto hinda,” lausub Tiit Laiksoo. “Seega on tegelik kulutuste vahe sõltuvalt auto hinnast ja ülalpidamiskulust veelgi suurem.”
Keskmise leibkonna kulutused autole on üldse ebaproportsionaalselt suured – keskmine autoliisingu makse pluss bensiinikulu röövib inimesel kuus rahakotist vähemalt 5000 krooni. Ühistranspordi ID-kuupilet maksab täiskasvanule vaid 275 krooni.
Samas – mis juhtuks, kui kõrge bensiinihinna puhul näiteks pooled autojuhid auto koju jätaksid?
Transpordiameti sõitjateveo osakonna juhataja Udo Otsa selles probleemi ei näe.
“Ilmselt mahuksid soovijad ära, sest vastavalt vajadusele ja võimalusele saab busside sõidugraafikut tihendada,” räägib Ots.

Häbi, hummeriomanikud!
Eestlased ostavad niivõrd palju ja kalleid autosid ka selgelt mitte vajaduse, vaid väärtushinnangute tõttu – auto omamist lihtsalt peetakse prestiižseks. Samas on maid, kus valitseb vastupidine meelelaad.
“Rootsis ei tuleks kõne allagi, et parlamendiliige sõidaks Hummeri või Jeepiga,” väidab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Mari Jüssi. “See näitab ikka väga halba maitset ja suhtumist kogu ümbritsevasse.”
Ent loodetavasti hakkab ka tallinlaste suhtumine autodesse muutuma, sest uuringute kohaselt on rahulolu ühistranspordiga tõusnud. Seda on teinud ilmselt moodsate madalapõhjaliste busside liiniletulek ja mitmed muud uuendused. Näiteks hakkavad sõidukite sisemised infotablood peagi näitama ka kellaaega ja ümberistumisvõimalusi liini lõpus.
“Püüame ka vanadest bussidest normaalseid sõidukeid teha, muutes neid kiiremateks ja mugavateks,” ütleb Laiksoo. “Tahame oma euroraha eest kahe aastaga uuendada 400 sõidukit, samas kui sellest jätkuks vaid poolteise uue trammi ostmiseks.”
Euroopa projekti SMILE käigus ehitati aprillis välja ka ühistranspordi prioriteedisüsteem ehk paigaldati 26 ristmikule foorikontrollerid.
63 TAKi bussi ja 48 TTTK trollibussi varustati seadmetega, mis annavad ühissõidukile graafikust maha jäämise ohu korral pikema rohelise fooritule või lühema kestusega punase tule. Prioriteedisüsteem lühendab ka ühistranspordi sõiduaega ja annab võimaluse ühissõidukite graafikuid tihendada. Kõik ühissõidukid varustati ka pardakompuutritega, mis võimaldavad foorisüsteemi uuendustega kaasas käia. Praegu kestab uuring, kuidas “roheline laine” on ühissõidukite liiklusele mõjunud.
Tallinnas on bussiliine 64, trolliliine kaheksa ja trammiliine neli. Korraga on liinil 318 bussi, 94 trolli ja 65 trammi. Eelmisel aastal lisandus 40 uut bussi ja seitse trolli, sel aastal on juurde tulnud 25 uut bussi ja veel seitse trolli.

* * *
Õhu puhtuse nimel
• Üks troll veab korraga sama palju sõitjaid kui 22 autot, hoides samas õhu puhtana.
• 22 autot paiskavad kilomeetri kohta õhku 5,83 kg süsihappegaasi, üks sama hulka inimesi vedav troll aga paiskab linnas õhku 0 kg süsihappegaasi.
• Kui keskmine autoreis on 7,1 km pikkune, keskmiselt sõidab autos 1,35 reisijat, kütus maksab 16,5 kr/l ja keskmine kütusekulu on 8,5 l/100, siis on keskmise autoreisi hind koos hoolduskuludega 12 krooni ja ühe reisija kohta üheksa krooni.
Keskmine ühistranspordi sõiduhind reisijale on 2 krooni 18 senti. Reisi kohta tuleb inimesel keskmiselt 1,4 sõitu, seega maksab sõit ühistranspordis 3 krooni.

* * *
! Auto: poolt ja vastu:

Bussiga on mõnus

Kirjanik Andrus Kivirähk leiab, et liiga paljude inimeste autoarmastuse tõttu jääb ka ühistranspordi liikumiskiirus aeglasemaks. 

“Elan kesklinnas, seetõttu pole autot vaja ja teen suurema osa oma käikudest jala. Kui vaja kaugemale sõita, kasutan ka ühistransporti. Bussiga on mõnus sõita, eriti veel pikemaid otsi – saab mõnusasti tukkuda või raamatut lugeda. Ega muidugi kaugemalt, näiteks Nõmmelt tööl käivatel inimestel pole mõnus ka bussis olles ummikus seista – kui oleks autosid vähem, oleks ka bussiga parem sõita.”

Hummer kui vabaduse sümbol?
Parlamentäär Jaanus Rahumägi (Reformierakond) leiab, et Tallinnas on Hummeriga liiklemiseks hea infrastruktuur ja et vanade rongidega sõidavad vaid meeleheitel inimesed.
“Ma ei näe tegelikult piiratud võimalusi ühistranspordi kasutamiseks Tallinnas. Kuid selleks peaksid olema kiirtrammid või kiired rongid, kus saab mugavalt lehte lugeda nagu mujal maailmas. Elan Keilas ja mul oleks võimalik ka sealt rongiga tööle sõita.
Ent niikaua, kui rööbastel sõidavad sellised vanad vokid nagu praegu, kasutavad neid ainult meeleheitel inimesed, kellel pole muud võimalust.
Ise sõidan Hummeriga, sest see on mugav. Sellepärast me võitlesime oma vabaduse eest, et võiksime ka oma transpordivahendit ise valida. Mis puutub saastamisse, siis on see valmistatud euronormidele vastavalt. Tallinnas on piisavalt hea infrastruktuur, et Hummeriga liigelda ja ka parkimismuret ei ole.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.