"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Nupuvajutus võib päästa eaka elu (0)
02. juuni 2008

Kukkumine, peapööritus, nõrkus, äkiline tervise halvenemine – sotsiaalvalve ehk häirenupu teenus tagab kiire ja asjatundliku abi ligi saja Tallinna eaka kodus sõltumata kellaajast.

Kukkumine, peapööritus, nõrkus, äkiline tervise halvenemine – sotsiaalvalve ehk häirenupu teenus tagab kiire ja asjatundliku abi ligi saja Tallinna eaka kodus sõltumata kellaajast.

Mustamäel Mooni tänaval elav Alma Küngas hakkas häirenupu teenust kasutama tänavu kevadel ja juba on ta nupule ka vajutama pidanud.
11. mai hommikul ärkas naine unest ja tahtis voodist tõusta, kui tundis äkitselt tugevat peapööritust ja ilmnesid tasakaaluhäired. “Kui mul poleks häirenuppu olnud, siis ma ei tea, mis minust oleks saanud,” kõneles Küngas. “Oleksin võibolla päevadeks voodisse jäänud, sest liikuda ma ei suutnud.”
Tervise ootamatu halvenemine sundis teda häirenuppu vajutama ning vähem kui poole tunniga jõudsid kohale nii hooldajad kui ka kiirabi. Naine viidi haiglasse ning juba kolme päeva pärast lubati ta tagasi koju.

Teenus laieneb
Möödunud aastal elas Küngas üle infarkti ning pärast haiglas, hooldusravil ja hiljem Iru hooldekodus veedetud pikki kuid tahtis naine koju naasta. Tervis pole aga enam endine ning seetõttu vajab ta järelevalvet.
“Kes see ikka tahab hooldekodus elada. Ma püüan parem ise hakkama saada, mulle meeldib tegutseda ja toimetada, muidu jään päris kehvakeseks,“ jutustas Küngas. “Lapsed ja lapselapsed, samuti koduhooldaja on mulle abiks.”
Ka häirenupp annab eakale naisele julgust juurde – kui midagi peaks juhtuma, on abi vaid nupuvajutuse kaugusel. “No kui äkki kaovad jalad alt ära, mida sa teed siis? Seepärast kannan nuppu kogu aeg kaelas, hommikust õhtuni, ja öösel hoian seda voodi kõrval kapil. Peab ainult jälgima, et käega kogemata vastu ei läheks ja ilmaasjata häirekella ei lööks.”
Abilinnapea Merike Martinson ütles, et linn soovib valveteenuse klientide arvu tänavu kahekordistada. “Selle aasta jooksul on teenusega liituma oodatud kõikide linnaosade eakad ning aasta lõpuks on meil loodetavasti juba üle 200 teenusekasutaja,” märkis ta.
Esimesed liitujad olid abilinnapea sõnul Mustamäe ja Lasnamäe linnaosast, praegu kasutavad teenust juba ka Põhja-Tallinna ja Nõmme kliendid. Kokku on kliente esialgu umbes saja ringis.

Võimalus kodus elada
“Elanikkonna vananemist silmas pidades võib vajadus selle järele üha suureneda, seda enam, et teenus võimaldab üksikvanuril kauem oma kodus elada,” ütles Martinson. “Häirenupp aitab hoida elusid ning teiste omavalitsuste huvi selle vastu näitab, et edaspidi võib teenus jõuda ka teistesse piirkondadesse.”
Soomes on süsteem abilinnapea sõnul toiminud juba kümme aastat ning sellesse on ühendatud rohkem kui 100 000 eakat.
Sotsiaalvalve teenus eakatele on elektrooniline hädaabisüsteem, mis käivitus 2007. aastal koostöös sihtasutusega Johanniitide Abi Eestis. Linn toetab teenust tänavu 1,1 miljoni krooniga.

* * *
Kuidas häirenupp töötab?
Teenust kasutavate inimeste kodudesse on paigaldatud lokaalsed valvepuldid ja eakatele on antud mobiilsed häirenupud, mille kasutamisel on võimalik saada otseühendus Tallinna abitelefoniga 1345. Kõne vastuvõtja edastab teate vastavalt kellaajale ja vajadusele kas linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnale, hoolekande keskusele, häirekeskusele, kiirabile või päästeametile.
Süsteemi lülitumise tingimuseks on koduse lauatelefoni olemasolu ja eluruumile juurdepääsu tagamine. Teenus on tasuta ning toimib ööpäevaringselt, ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Häirenupuga abi kutsumine maksab vaid kohaliku kõne hinna.
Lisaks meditsiiniabi kutsumisele võib häirenuppu kasutada ka päästeteenust vajavates situatsioonides, näiteks tulekahju, plahvatuse vms korral.

* * *
Kukkudes murdusid roided
Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja Imbi Eesmetsa sõnul on häirenupu abil tehtud väljakutsed enamasti seotud kukkumistega, mille puhul on tihti kaasatud ka kiirabi.
“On olnud juhtumeid, kus kukkumise tulemusena on murdunud roided,” rääkis Eesmets. “Ka on ette tulnud olukordi, kus inimene ei saa äkilise tervise halvenemise tõttu näiteks köögist omale sööki või jooki tuua,” jätkas ta.
Eesmetsa sõnul on häirenupu süsteem abiks kõigis hädaolukordades, kus eakas ei ole mingil põhjusel võimeline iseseisvalt liikuma, abistajatele ust avama või muul moel endale abi kutsuma. “Vajadus abi järele võib tekkida väga ootamatult, näiteks kukkumise, nõrkushoo, ruumidesse lõksujäämise vms tagajärjel,” märkis Eesmets.
Praegu teeb hoolekande keskus umbes paar väljasõitu nädalas.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.