Päikesepaneelide, õhksoojuspumba ning mitmete muude taastuvenergia elementide abil ehitatakse järgmiseks kevadeks Kauge tänav 4 asuvale krundile kodutute sotsiaalmaja, täiustuste tagajärjel väheneb maja energiakulu enam kui kolmandiku võrra.
Päikesepaneelide, õhksoojuspumba ning mitmete muude taastuvenergia elementide abil ehitatakse järgmiseks kevadeks Kauge tänav 4 asuvale krundile kodutute sotsiaalmaja, täiustuste tagajärjel väheneb maja energiakulu enam kui kolmandiku võrra.
“Kauge tänavale majutatakse tulevikus linna poolt nii vähekindlustatud isikuid kui ka kodutuid, kes vajavad 24h järelevalvet,” ütles elamumajandusameti projektijuht Mart Miidu. Samuti võivad seal majutuse saada ka üksikemad ja inimesed, kes on üüri maksmisega hätta jäänud.
Hoone enda juures on aga unikaalne asjaolu, et see on esimene linna ehitis, mis valmib taastuvenergia põhiselt. Tõuke selleks andis mullu alustatud projekt REBECEE ehk Taastuvenergia Laienevas Euroopas, kust tuleb ka projektile raha.
Majas on kolm taastuvenergia elementi. “Esiteks päikesepaneelid, mis ideaaljuhul rahuldab kogu maja sooja vee tarbimise,” sõnas Miidu. Samas ehitatakse maja nii, et oleks võimalik kasutada ka tavapärast veesoojendussüsteemi. Viimast juhul, kui päikesepaneelidest tulev energia ei ole piisav.
Teine taastuvenergia alaliik, mida majas kasutatakse, on õhk-vesi soojuspump. “Süsteem võtab välisõhust soojust ja kütab sellega põrandaküttevett,” sõnas Miidu. Kolmas element, millega energiat toodetakse, on ventilatsioon. “Ehk välja tõmmatavast õhust võetakse pool soojust ära ja soe õhk läheb tuppa tagasi,” ütles Miidu.
Miidu sõnul ei saa praegu täpselt öelda, kui palju maja energiat säästab, kuid eesmärk on saavutada energiasäästu 30%.
Kuna Eestis on taastuvenergia põhiseid maju vähe ehitatud, on projekti üheks eesmärgiks uurida, kas sellised majad tasuvad ära.
Suurem osa energiast lendab õhku?
Läänemaailmas antakse toetusi inimestele, kes tahavad taastuvat energiat kasutada. “Näiteks kui sul on kodus päikesepaneelid ja toodad nende abil elektrit ja toodad rohkem, kui jõuad tarbida, siis võrk ostab hea raha eest selle sinult ära,” sõnas REBECEE projektijuht Kadri Kallas. Taastuvenergia propageerimise laiem eesmärk on muuta majad passiivmajadeks. “Ehk majadeks, mille välisenergia tarve ühe ruutmeetri kohta on 20 kWh,” sõnas Kallas. Tavalises majas on energiatarve 160–200 kWh. Seega passiivmaja tarbib kümme korda vähem välisenergiat. Praegu kulub suurem osa elektrit asjatult. “Täna on nii, et pistikupesast tuleb 220 volti, kuid enamik riistasid töötab 12 voldiga,” sõnas Miidu.
Praegusel hetkel ei tasu üksnes päikesepaneelide baasil elektri tootmine Mart Miidu hinnangul majanduslikult siiski ära.
“Kui ma tahaksin oma kodus kogu elektritarbimise viia päikesepaneeli baasile, siis ma peaks kulutama sellele 75 000 krooni, et kogu süsteem üles ehitada,” selgitas Miidu. Tema sõnul hoiaks see kokku 1000 krooni aastas. Praeguses olukorras see majanduslikult ära ei tasuks, kuid mida kallimaks läheb elektrienergia hind, seda odavamaks lähevad paneelid ja seda ligemale hakkab tasuvusaeg tulema. “Iga aastaga toodetakse üha rohkem päikesepaneele, mille tõttu hinnad langevad,” sõnas Kallas.
Praegusel hetkel on näiteks mõnel saarel odavam päikesepaneele kasutada kui elektrit sinna vedada. “Olen rääkinud kahe perega, kes panid majale päikesepaneelid, sest Eesti Energialt saadud pakkumine oli kallim,” teadis Kallas.
