Volikogu istungil tõusid põletavamate teemadena üles linnakorterite ehitamise, tulumaksu alandamise ja volikogu liikmete viisakuse teemad.
Volikogu istungil tõusid põletavamate teemadena üles linnakorterite ehitamise, tulumaksu alandamise ja volikogu liikmete viisakuse teemad.
“Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või vajadustele mittekohastes eluruumides,” lausus istungi alustuseks Jaak Vihmand (Keskerakond). “Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemetele on halvenenud.” Need väited korjas Vihmand üles 2004. aastal koostatud Euroopa riikide ja Eesti eluasemepoliitika võrdlevast uuringust.
Vihmand kirjeldas ka seda, kuidas Soomes on abivajajatele välja töötatud üüritoetuste süsteem. “Aastane toetuste maht Soomes on 400 miljonit eurot. See teeb mitte ühe üürniku, vaid ühe soomlase kohta 1500 krooni toetusraha aastas,” lausus ta.
Tallinna elamufond on aga ainult 4500 korterit, mis on kogu elamufondist kaks ja pool, mitte 40 protsenti nagu Põhjamaades.
Vihmand toetas kahe käega linna uue elamuehitusprogrammi käimalükkamist, kuid leidis, et peale noorte perede ja linnale vajalike töötajate võiks see hõlmata veel teisigi elanikegruppe. “Need on vanemliku hoolitsuseta lapsed, vanglast tulnud inimesed. Neid see programm ei puudutagi, ehk on nad kahe silma vahelegi jäänud?” küsis ta.
Ansip ummistust koristama?
Volikogu aseesimees Tarmo Lausing (Keskerakond) puudutas oma sõnavõtus linna positiivset lisaeelarvet. “Selle ettekande ajal ei pea te mitte igavusest tarduma, vaid võiksite meeleolukalt kaasa elada,” lausus ta. “Üks paremaid võimalusi linna eelarve hindamiseks on võrrelda seda asjaoluga, et riik on koostanud kolmemiljardilise negatiivse eelarve, Tallinn aga võib välja tulla, vastupidi, positiivse muudatusega.”
Lausing loetles siiski üles projektid, mis jäävad tänavu Tallinnas just nimelt riigi kaasrahastusest ilma. Tallinna eelarvest tuleb välja võtta näiteks riigi osalus Tallinna Lauluväljakule ja loomaaia leopardimaja ehituseks ning vähendada riigi osalust kultuuripealinna projektis 14 miljonilt neljale.
“See on vaid peenraha nimekirjas, kus riik kaikaid kodaratesse loobib,” rääkis Lausing. “Suured otsused, mida riik on asunud takistama, on näiteks 16 kooli renoveerimine ja pealinna seadus kuni Ühisteenuste saagani välja. Miks siis on riigi eelarve negatiivne ja linna eelarve positiivne? Kaadrid otsustavad kõik! Riigi eelarve pani kokku Andrus Ansip, linna eelarve Edgar Savisaar. Ansipi ja valitsuspartei ülesanne on käised üles käärida ja tööle asuda. See on teie korraldatud ummistus. Nüüd tuleb lips eest võtta ja kanalisatsiooni puhastama minna.”
Tulumaksualandus – võit 36 krooni kuus!
Oma ettekandes märkis linnapea Edgar Savisaar: “Teeksin põike rahvakalendrisse, kus 29. mai on märgitud kaduneljapäevaks, mil rahvas tavatses taanduma sundida mitmeid inimesega seotud hädasid ja haigusi. Loodan, et tänase päevaga taandub ka alusetu kriitika Tallinna suhtes. Sattusin paar päeva tagasi lugema Äripäeva, kus kirjutatakse, et Tallinna tänavad on kolme aastaga oluliselt paranenud. Ja seda ei kirjuta Keskerakond. Ärge määrige valijatele pähe juttu, et Tallinna teed on viletsas olukorras.”
Märt Kubo (Reformierakond) polnud linnapea jutuga nõus. “Te lausa trügite peale, et meil on väga head teed. Ega ikka päris nii ei ole. Te sõidate sellega (oma autoga – toim) üsna kiiresti ja te ei saa arugi, et seal on augud sees.”
Volikogu esimees Toomas Vitsut esitas eelnõuga riigile ettepaneku peatada tulumaksu langetamine, kuna linna tulubaas sõltub 80% riigi otsustest, põhiline osa sellest on üksikisiku tulumaks. “13 000 kroonise kuupalgaga töötaja netopalk suureneks maksualanduse abil vaid 104 krooni kuus ja 6000kroonise netopalgaga vaid 36 krooni kuus,” lausus Vitsut.
“See ei tähenda palgasaajale suurt võitu, kuid sadade miljonite laekumata jätmine riigituludesse võib aga tähendada mõne olulise teenuse halvenemist või hoopis ära jäämist. Samas riik on lähtuvalt Eesti seadustest kohustatud omavalitsustele tagama nende ülesannete täitmiseks vajalikud ja piisavad vahendid.
2009. aastal jääb riigil seoses tulumaksu protsendilise alandamisega saamata ligi 600 miljonit krooni.”
Kus tohib magada?
Hääletusel leidis eelnõu toetust tulemustega 29 poolt, 10 vastu.
Pärast seda, kui abilinnapea Kaia Jäppinen oli ette kandnud eelnõu “Tallinna Padriku lasteaia asutamine”, asus kaasettekandeks kõnepulti haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Tarmo Lausing.
Ülle Rajasalu (Reformierakond) otsustas temalt eelnõu kohta küsida.
“Ma natuke jäin magama, ei saanud võimalust Jäppinenilt küsida, aga ma küsin siis kaasettekandjalt. Kas oli komisjonis juttu, millal võib hakata lapsi lasteaia järjekorda seadma?”
Lausing vastas seepeale naljatades:
“Hea Ülle Rajasalu, ärge magage volikogu istungil, magage mujal,” ja palus küsimusele Kaia Jäppinenil vastata.
Seepeale Rajasalu solvus. “Soovin öelda, et ainult alaväärsuskompleksi põdev inimene on ründav teiste inimeste suhtes või inimene, kes on kodus väga palju peksa saanud. Kas teile on öeldud, et teil pole hea käitumine?”
Lausingul ei kadunud näolt lahke naeratus. “Mina ütlesin teile täitsa siira soovituse, et ärge magage volikogu istungi ajal, magage mujal ja öösel.”
Rajasalu vihastas seepeale põhjalikult ja läks kõnepulti.
“Kes sa oled selline, Lausing? Mine vaata peeglisse. Ükskord õpi või kui vanemad pole sulle kere peale andnud, siis ükskord saad Tallinna tänavatel!” kurjustas ta.
