"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Spordiklubid peavad hakkama toetuse nimel rohkem pingutama (0)
02. juuni 2008

• Kuni 19aastaste sportijate arv Tallinnas on viie aastaga kahekordistunud ning spordiga tegeleb praegu iga teine – kokku ligi 22 000 noort.

• Kuni 19aastaste sportijate arv Tallinnas on viie aastaga kahekordistunud ning spordiga tegeleb praegu iga teine – kokku ligi 22 000 noort.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet kavatseb sporditegevuse toetamise korda muuta nii, et eelisseisu tõuseks saavutussport ning klubid ei saaks isikuandmetega enam pearaha saamise nimel manipuleerida.

Kui veel viis aastat tagasi oli Tallinnas umbes 11 000 spordiga tegelevat kuni 19aastast noort, siis täna on neid juba kaks korda rohkem ehk ligi 22 000.
Seega, kehtiv sporditegevuse toetamise kord on Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul täitnud oma esialgse eesmärgi “Lapsed tänavalt ära”, kuid nüüd on vaja muuta see sihipärasemaks.
Seni on pearaha antud kõigile võrdsetel alustel, kuid edaspidi jagatakse sporditegevuse toetusi harrastajate vanuse, konkreetse spordiala, spordisaavutuste ning treeneri kutsekvalifikatsiooni järgi.

Pettused vähenevad
“On selge, et 4–6aastased lapsed, kes spordiga alles tutvust teevad, nõuavad tunduvalt vähem kulutusi kui näiteks 16–19aastased, kes on saavutanud tippvormi ja käivad võistlustel,” räägib Rein Ilves. “Ka on ebaõiglane, et klubid, kes tegelevad lisaks harrastusspordile ka saavutusspordiga ja toovad kuulsust nii Tallinnale kui ka kogu Eestile, saavad toetust võrdsetel alustel nendega, kes ei pürgi meisterlikkuse poole ega kanna võistlustega seoses lisakulusid,” jätkab ta.
Vältimaks pettusi ja spordiharrastaja isikuandmetega manipuleerimist ning tagamaks tõhusamat kontrolli toetuse õigsuse üle, peab lapsevanem edaspidi ära märkima, millises klubis tema laps käib ja kellele ta soovib, et toetust antakse. Esialgu saab seda teha X-tee kaudu, hiljem ka e-kooli kaudu.
“Kui selgub, et mõni spordiklubi on pearaha saamise nimel nimekirja lisanud isikuid, kes tegelikult klubi tegevusest osa ei võta, järgnevad sellele edaspidi rangemad karistused,” märgib Ilves. “Rängim karistus on see, et lõpetame klubiga lepingu ja jätame nad toetusest üldse ilma.”
Kehtiva korras järgi on kaks harrastajate vanuserühma: 4–6aastased, kelle pealt arvestatakse toetust koefitsiendiga 0,4 (1760 krooni) ja 7–9aastased ning puudega inimesed koefitsiendiga 1,0 (4400 krooni). Uue korra järgi on harrastajate vanuserühmi aga koguni viis (vt allolevat tabelit).

Huvi vs meisterlikkus
Toetuse summa kujunemise teiseks aluseks on spordiala diferentseerimine: spordialad jagatakse kolme rühma koefitsiendiga 0,7; 1,0 ja 1,3.
Madalama koefitsiendiga on näiteks male, kabe, orienteerumine ja aeroobika; keskmise koefitsiendi alla käib enamik spordialasid, nagu näiteks kergejõustik, pallimängud, võitluskunstid jms; kõrgeima koefitsiendiga on aga kulunõudvaimad alad, nagu jäähoki, purjetamine, iluuisutamine, ujumine jms.
Toetuse summa kujunemise kolmandaks aluseks on spordialaliidu edetabel, mis on koostatud Eesti meistrivõistluste tulemuste põhjal. Spordialaliidu edetabeli alusel jagatakse Tallinna spordiklubid vastavalt saavutustele kolmeks osaks. “Need, kes tegelevad spordiga n-ö lihtsalt huviringi tasemel ega osale kunagi võistlustel, langevad kolmandasse ehk madalaima koefitsiendiga ossa,” ütleb Ilves.
Sporditegevuse toetuse lõplik summa kujuneb erinevate summade liitmisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.