Pirita linnaosa vanem Tiit Terik peab ebaõiglaseks tasulise parkimisala laiendamist tänavu Pirital Tallinna Transpordiameti poolt. Miks Pirita elanikud peavad maksma parkimise eest oma aiatagusel maal, mida nad ise riisuvad ja koristavad, küsib ta allolevas arvamusloos.
Pirita linnaosa vanem Tiit Terik peab ebaõiglaseks tasulise parkimisala laiendamist tänavu Pirital Tallinna Transpordiameti poolt. Miks Pirita elanikud peavad maksma parkimise eest oma aiatagusel maal, mida nad ise riisuvad ja koristavad, küsib ta allolevas arvamusloos.
Pirita on ammustest aegadest peale olnud pealinna menukaim puhkepiirkond. Nii kui päike ennast vähegi tõsisemalt taevalaotuses näitama hakkab, on kohal esimesed päevitajad, ja nii juba aastakümneid. Mida soojemaks lähevad ilmad, seda intensiivsemaks muutub ka liiklus teiste linnaosade ja Pirita vahel – siia tullakse päikesevanne võtma, saama osa värskendavast mereõhust, tullakse suplema ja sportima. Üha suuremal osal inimestest on ka autod, samas parkimiseks kasutatavat maad ju juurde ei tule – vähemasti mitte ilma märkimisväärsete kaotusteta Pirita linnaosa miljööle.
Eelmise aasta lõpul otsustas volikogu Pirita elanike vastuseisust hoolimata Pirita tasulist parkimisala laiendada, lisades tasulise ala nimekirja ka Merivälja rannapoolsed tänavad. Põhjuseks toodi parkimise parem korraldamine suvekuudel, mil liiklus ja parkimine on intensiivsemad.
Parkimine ei olnud Pirital hästi korraldatud juba eelmisel suvel, vastasel korral poleks olnud probleemi tänavatele pargitud autodega, mis väidetavalt kohalikke elanikke segasid. Tegu on liikluskultuuriga, millega meil teadupärast on suhteliselt keskpärased lood. Olen nõus, et kiiruseületajaid ja roolijoodikuid peab trahvima. Tasuline parkimine rahulikus Pirita aedlinnas mõjub aga elanike karistamisena. Minuni ei jõua mõttekäik sellest, kuidas parkimise korraldamine paraneb seoses tasulise parkimisala laiendamisega.
Pirita ei võida parkimisest pennigi
Minu seisukoht on, et parkimiskorralduse muutmisel tuginetaks kõigile selgelt ja arusaadavalt esitatud andmetele, faktidele ja põhjendustele. Ehkki tasulisest parkimisest saadav tulu ei ole kuigi märkimisväärne, oleks see ühe väikse linnaosa jaoks, mida Pirita Tallinna kontekstis kindlasti on, ometi abiks kohaliku elu arendamisel. Paraku ei rakendu parkimisest saadav tulu mitte kuidagi kohalike elanike huvides, veelgi enam – kohalik elanik on ise samuti sunnitud parkimise eest maksma. Maksma selle eest, et parkimist ei suudeta muul moel pädevalt korraldada kui parkimisjoonte tõmbamisega kohalike elanike majade ette. Sinna, kus piritalane oma aiatagust linna maad ise riisub ja koristab.
Tegelik probleem on ju just nimelt selles, et kontroll parkimise üle Pirital pole piisavalt tõhus – samas kui kogu aur läheb sisuliselt mõttetu ja oma eesmärki juba eos mitte täitma hakkava tasulise parkimisala laiendamisele, tuleks pilgud pöörata liikluseeskirju eiravate parkijate ja siiani kehtinud tasulises parkimisalas parkivate inimeste suunas. Prooviks kõigepealt nendega midagi konstruktiivset ette võtta ja seejärel mõelda ja vaagida, mida peale hakata. Praegune püüdlus olukorda selliselt lahendada aga ei rahulda mind!
Ehkki maamaksutõus on valusalt löönud ka Pirita maaomanike rahakoti pihta, arvestades, et Pirita näol on siiski tegemist peamiselt eramajapidamistest koosneva linnaosaga, saavad Pirita elanikud selle eest ka midagi käegakatsutavat vastutasuks, kui nende tänavatele jõuab lõpuks iga tsiviliseeritud piirkonna loomuliku osana toimiv hüve – kanalisatsioon.
Mida me siin aga tasulise parkimisala laiendamisest saame? Karta on, et mitte midagi, millega Pirita elanik rahule võiks jääda.
Olen Pirita Linnaosa Valitsuse poolt püüdnud elanikele vastu tulla ning kompenseerida nende elanike parkimiskaardi tasu, kelle majapidamine jääb tasulise parkimise tsooni. Ehkki nelja kuu parkimise eest makstav summa on elaniku jaoks pigem sümboolne, on asi põhimõttes. Põhimõttes, et Pirital on elanikele parkimine tasuta.
