Venekeelsetes lasteaedades tuleb järgmisest sügisest eesti keelt hakata õpetama juba kolmeaastastele põnnidele, selgub uuest koolieelsete lasteasutuste kavast, mis jõustub 2009. aastal.
Venekeelsetes lasteaedades tuleb järgmisest sügisest eesti keelt hakata õpetama juba kolmeaastastele põnnidele, selgub uuest koolieelsete lasteasutuste kavast, mis jõustub 2009. aastal.
Vene lastevanemate seas tekitas sõnum muidugi mõningast paanikat.
“Kõik kujutasid endale ilmselt ette, et asi hakkab välja nägema nõnda: kolmeaastased põnnid surutakse koolipinki ja neile hakatakse õpetama mingeid fraase, näiteks “minu nimi on…”,” kirjeldab inimeste hirme haridusministeeriumi asekantsler Katri Raik.
Tegelikult keegi tema väitel midagi niisugust ei kavatse, lapsi õpetatakse mängulises vormis, nagu neile eakohane.
Katri Raik selgitab, et vanus 3–4 aastat ei tulnud kõne alla sugugi juhuslikult. Ministeerium pidas nõu psühholoogidega, kes hindasid selle vanuse keeleõppele aluse panemiseks kõige sobivamaks.
Lasteaiad pole veel otsustanud, kuidas täpselt uuendustega kaasa minna, kuid tegelikult õpetatakse paljudes kohtades juba ammu lastele eesti keelt. Ühest küljest lasteaiad toetavad head algatust, teisalt pelgavad, et läbimõtlematuse tõttu võib kogu idee raskus langeda nende õlule.
Lasteaia Kadriorg juhataja Larissa Kotšatova sõnul võtsid vene vanemad teate uuendusest vaimustusega vastu. “Nad on alati rõõmsad, kui on võimalus lastele keelt õpetada,” lausus ta. Samas on juhatajal siiski hirm, et ülaltpoolt tuleva uuenduse elluviimise mehhanismid võivad olla läbi mõtlemata, eriti just finantsiline pool.
Kas oskajaid jätkub?
“Õpetajate palk on niigi väike,” lausus Kotšatova, kellel on aga mure, et keeleõpe võib endale nõuda osa lasteaia napist rahast. “Vene lasteaedadel on väljaminekuid selletagi rohkem kui eesti omadel. Meid ja meie eestikeelset naaberlasteaeda finantseeritakse võrdselt, kuid meil on seoses eesti keele õpetamisega lisakulutusi.”
Kotšatova kinnitusel on väga tähtis, et eesti keele õpetamist ei võrdsustataks inglise keele õpetamisega, riigikeel peaks ikka olulisemaks jääma.
Katri Raik ütles, et finantseerimise skeem ei ole veel otsustatud: “Me uurime praegu võimalusi, sest eesti keele õpetajat on tõesti väga vaja. Palk on läbirääkimiste küsimus, selle üle tuleb veel nõu pidada.”
Larissa Kotšatova sõnul on teine probleem metoodika ja õpetajad. “Keelt peab õpetama inimene, kes seda ise valdab ja selgelt hääldab,” märkis ta. “Ka on keeleõppeks välja töötatud vastavad metoodikad ja kui alguses midagi valesti õpetada, võib see hiljem viia isegi düsleksiani.”
Lasteaia juhatajad ning õpetajad ütlevad ka, et praegu toimiva programmi juures on töötlusi väga vähe. Nad kardavad, et neil tuleb taas hakata metoodikat välja mõtlema.
Linn paneb õla alla
Nagu ütles Katri Raik: “Ministeerium mõistab, et on tarvis spetsialiste ette valmistada ega kavatsegi kogu vastutust lasteaedade õlule jätta.”
Ministeerium võtab tema väitel enda peale õppematerjalide ja metoodika väljatöötamise ning õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise. “Peame praegu läbirääkimisi Tallinna ülikooliga, õppetöö peaks juba üsna varsti algama,” sõnas Raik.
Küsimusele, kas spetsialiste on raske leida, vastas asekantsler: “See on regiooniti väga erinev. Väga palju sõltub ka lasteaiast. Narvas näiteks õpetatakse juba väga paljudes kohtades mudilastele eesti keelt.”
Tallinna Haridusameti vanemspetsialist Anne Targem kinnitas, et võimaluste olemasolu korral kavatseb haridusamet nelja-aastastele eesti keele õpetamist toetada. Õpetajate toetuseks korraldataksekse juba kolmandat korda konverents, kus kõneldakse eesti keele õpetamise kogemustest.
Et leida parimaid õpetajaid ning toetada nende kvalifikatsiooni tõstmist, teeb haridusamet tema sõnul koostööd haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonnaga ning ka keeleõppekeskusega.
Diskussioonide käigus selgitatakse välja lisafinantseerimise vajadus ning võimalused nii projektide raames kui õpetajate palgataseme osas.
