• Enamikel tondilossidel on olemas omanik. • Majanduslanguse ajal võib räämas tühjade majade hulk linnas veelgi suureneda.

• Enamikel tondilossidel on olemas omanik.
• Majanduslanguse ajal võib räämas tühjade majade hulk linnas veelgi suureneda.

Tallinnas on üle 200 tühjalt seisva, laguneva ja räämas hoone, mis rikuvad meie linnapilti segaste omandisuhete või otseselt omaniku hooletuse tõttu.
“Paljusid omanikke ei huvita korda tegemine, nad käivad oma kinnistul vaid paar korda aastas või ei käi üldse,” lausub linnapolitsei menetlusosakonna juhataja Margit Teino.
“Mõned on ahnitsenud endale niipalju maid kokku, et ei jaksa neid pidada ega maha müüa. Mittehoolitsemise põhjuseks tuuakse, et hoone pole ohtlik või et raha pole, kuid see pole mingi vabandus. Kui pole jõudu maja eest hoolitseda, pole vaja seda pidada. Kui on vara, tuleb see korras hoida.”
Munitsipaalpolitsei on aasta algusest alustanud 33 menetlust hooldamata majade omanike suhtes, neist 22 on hetkeseisuga lahendatud. Sõltuvalt põhjustest võib linnapolitsei räämas fassaadi eest määrata füüsilisele isikule kuni 6000 krooni ja firmale kuni
20 000 krooni trahvi. Määratud trahvide üldsumma on 59 900 krooni.
Teino sõnul on tondilossid ohtlikud tervele linnaosale, kus need asuvad. “On palju inimesi, kes lihtsalt ei taha aru saada, et juba katkised aknad maja ees võivad olla suure oht,” märgib Teino. “Sealt võivad võõrad sisse pugeda ja lõket tehes maja süüdata.”
Ants Raava Päästeameti Põhja-Eesti päästekeskusest leiab, et õnnetusi oleks kindlasti vähem, kui majad oleks rohkem korras või vähemalt aknadki kinni löödud.
“See vähendaks näiteks ka laste juhuslikku ja ohtlikku kolamist mahajäetud majades,” lausub ta. Hiljuti põles tükk aega tühjana seisnud hoone Pirital. Üle-eelmisel aastal tabas suurpõleng Nõmmel ja möödunud aastal Kopli liinidel just lagunevaid maju, kus elasid asotsiaalid.
“Suvel võib alati tekkida küsimus, ega kellelgi polnud hooletusse jäetud maja süüdates ehitusplatsi vaja,” lisab Raava.
Juba varisemisohtlike majadega tegeleb ka Tallinna Linnaplaneerimisamet.
“Omanik vastutab, et ehitis ei oleks ümbritsevale keskkonnale ja inimestele ohtlik,” räägib ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier, kelle ametiülesanne on jälgida, et hoone vastaks ehitusseadusele. “Linn võib määrata hoone kordategemiseks 10 000 kroonise sunniraha, määrata majale ekspertiisi, mis otsustab, kas maja on vaja lammutada või otsustada asendustäitmise kasuks,” lausub Seier. “Viimane tähendab, et linn teeb ise hoone korda ja esitab arve omanikule. Ka lammutamise kulud kannab omanik.
“Vahel tuleb ette, et varisemisohtliku hoone juurde maad ei kuulu,” lisab Seier. “Sel juhul saab linn seada tähtaja, mille jooksul peab omanik hoone korda tegema, enne ta ehitise juurde maad erastada ei saa.”
Eesti konsulentide ehk maahindajate ühingu asutajaliige Lauri Kallaste leiab, et praeguses majandusolukorras tekib kindlasti räämas maju juurde omanike tõttu, kes kinnisvarabuumi ajal endale ehitisi kokku ostsid. “Oletame, et omanikul oli kinnistul valvur, kes hoidis sellel silma peal, samal ajal kui omanik ootas veel suuremat hinnatõusu,” seletab Kallaste. “Nüüd pole tal võimalik seda pidada. Samas suureneb töötute ja pättide osa ehk tõenäosus, et keegi tungib majja, maja pannakse põlema jne.” Kallaste on ka väitnud, et üle 80% kinnistutest on vähem kui 20% inimeste valduses.  “Neist ülearu palju on sihipärasest või mõistlikust kasutusest väljas,” leiab Kallaste, kelle sõnul suunaks optimaalse kasutusega hästi korraldatud maamaks või kinnisvaramaks  kogu elukeskkonna, sh elamispinna “surnud” kasutusest maksimaalselt aktiivsesse käibesse.