"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Lapsehoiuteenuse pakkujate arv on kolmekordistunud (0)
09. juuni 2008

Kuna lasteaiakohti kõigile veel ei jätku, pakub linn vanematele võimalust kasutada lapsehoiuteenust. Kui mullu sai lapsehoiuks toetust ligi 700 last, siis tänavu ainuüksi esimeses kvartalis on teenust kasutanud rohkem kui 500 last.

Kuna lasteaiakohti kõigile veel ei jätku, pakub linn vanematele võimalust kasutada lapsehoiuteenust. Kui mullu sai lapsehoiuks toetust ligi 700 last, siis tänavu ainuüksi esimeses kvartalis on teenust kasutanud rohkem kui 500 last.

Lühikese ajaga on ka kolmekordistunud lapsehoiuteenuse pakkujate arv: kui 2007. aasta veebruaris oli neid Tallinnas 16, siis septembriks oli neid juba 56. Täna on teenusepakkujaid juba üle 70.
MTÜ Ema ja Lapse Keskus näiteks pakub lastele nii terve päeva kui ka tunnihoidu, mõlema puhul saab linnalt toetust taotleda.
Terve päeva hoiu puhul saab lapsevanem keskuse juhataja Aire Johansoni sõnul valida, mitu korda nädalas ja millistel päevadel ta soovib teenust kasutada.
Päevahoid toimib keskuses tavalise lasteaiapäeva põhimõttel: päev algab kell 8 ja lõpeb 18.30, selle aja sisse mahuvad hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, igapäevane loov-arendav tegevus, mängud õues ja toas, lõunauinak ning individuaalne töö lastega.
Kahes rühmas käib kokku umbes 25 last. Johansoni sõnul hakkavad vanemad lapsehoiuteenust otsima kohe, kui nad enam vanemahüvitist ei saa.
Eriteenusena pakub keskus kuni 7aastastele lastele ka tunnihoidu. “Kui lapsevanem soovib natuke puhata või tal on asjaajamisi, saab ta lapse mõneks tunniks meie hoidja juurde tuua, lepingut selleks sõlmima ei pea,” rääkis Johanson. “Kui laps on meie juures söögiajal, siis pakume ka talle toitu, soovi korral anname talle kodust kaasa pandud toitu.”

Lasteaeda ei asenda
Lapsehoiuteenus on lapsevanema toimetulekut või töötamist toetav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada laste turvalisust olukorras, kus last hoiab ajutiselt võõras inimene. Teenust võib osutada lapse kodus, lapsehoidja kodus või asutuses.
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk ütles, et lapsehoiuteenus ei asenda lasteaeda, kuid olukorras, kus kõigile soovijatele lasteaiakohti ei jätku, kasutavad paljud pered seda ajutise võimalusena. “Lapsevanem ja teenuse osutaja lepivad lapsehoidmise tingimustes omavahel kokku ja hoidja peab oma töös lähtuma lapsevanema juhistest,” kinnitas Rääk.
Lapsehoiuteenus läheb tema sõnul lapsevanemale siiski tublisti kallimaks kui lasteaed: sõltuvalt teenuse osutajast ja mahust tuleb välja käia 4000–6000 krooni kuus.
Räägu sõnul muudab teenuse kalliks see, et lapsehoidja võib lapse eluruumides hoida korraga ainult kuni viite last, väljaspool laste eluruume kuni kümmet last. “Kui lapsevanem soovib, et tema laps saaks hooldatud väiksemas lastekollektiivis, siis eelistab ta kallist lapsehoiuteenust odavamale lasteaiale,” ütles Rääk.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on lapsehoiuteenus pealinnas väga vajalik, märkimisväärseid kaebusi teenuse kvaliteedi osas tema kinnitusel linnaosadesse seni laekunud ei ole.

Puudega laste hooldus
Küll aga on Martinsoni sõnul probleeme sügava ja raske puudega lastele hoidjate leidmisega. “Puudega lastele spetsialiseerunud ja kvalifitseeritud lapsehoidjatest on praegu suur puudus,” märkis abilinnapea.
Alternatiivina lapsehoiuteenusele käivitas linn puudega lastele möödunud aastal Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuses intervallhoiuteenuse. “Puudega lapse vanemate ja hooldajate igapäevaelu on täidetud vaevarikka tööga,” märkis Martinson. “Seetõttu on väga oluline, et omavalitsus või riik abikäe ulatab.”
Abilinnapea sõnul on väga teretulnud lapsevanemate endi initsiatiiv alternatiivsete lahenduste loomisel, sest just vanem teab oma lapse ja pere vajadusi kõige paremini.
Veel on võimalik kasutada nädalalõpuhoiuteenust vaimupuudega lastele, mida osutab MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, ning koduhooldust.
Linn toetab lapsehoiuteenust tänavu 8,5 miljoni krooniga, möödunud aastal maksti hüvitisteks 7,3 miljonit krooni.

* * *
Kuidas saada lapsehoiutoetust?
Hüvitist makstakse lapsevanemale elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas teenuse osutaja poolt väljastatud arve alusel. Lapsehoiutoetust makstakse Tallinnas kuni 1875 krooni kuus ühe lapse kohta, mis on võrdne munitsipaallasteaias käiva lapse pearahaga.
Teenust osutatakse järgmistel tingimustel: laps ja vähemalt üks vanem peavad olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud; vanemahüvitise saamine peab olema lõppenud; laps ei tohi olla ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirjas (järjekorras võib olla); teenuse osutajal peab olema tegevusluba.

* * *Mõned tervisekaitsenõuded:

  • Lapsehoidja tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse. Teenuse osutajal peavad olema puhtad ja korras ruumid, kus on võimalikult väike risk lastel vigastuste, mürgistuste ja muude tervisehäirete tekkeks.
  • Ruumides peab olema piisav õhuvahetus, küllaldane loomulik ja kunstlik valgustus.
  • Haljastuses ei tohi olla mürgiste lehtede, õite või viljadega taimi ning ala on võimaluse korral piiratud heki või aiaga.
  • Atraktsioonid on eakohased, turvaliste piiretega, ohutult kinnitatud ja teravate väljaulatuvate osadeta.
  • Läheduses ei ole  mürarikast ega ohtlikku ettevõtet, suure liiklustihedusega või tolmavat maanteed või muud lapse elu või tervist ohustavat saasteallikat.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.