"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Ligi pooled pealinlased ei viitsi spordiga tegeleda (0)
09. juuni 2008

• 43% tallinlastest ei harrasta sporti peaaegu üldse. • Linn toetab terviseliikumist tänavu 2,8 miljoni ja noortesporti 90 miljoni krooniga. Kuigi viimase paari aasta jooksul on regulaarselt spordiga tegelevate tallinlaste arv kasvama hakanud, on siinsed elanikud siiski laisad liikujad – 43% tallinlastest ei spordi üldse või tegelevad spordiga mõned korrad aastas.

• 43% tallinlastest ei harrasta sporti peaaegu üldse.
• Linn toetab terviseliikumist tänavu 2,8 miljoni ja noortesporti 90 miljoni krooniga.

Kuigi viimase paari aasta jooksul on regulaarselt spordiga tegelevate tallinlaste arv kasvama hakanud, on siinsed elanikud siiski laisad liikujad – 43% tallinlastest ei spordi üldse või tegelevad spordiga mõned korrad aastas.

21% tallinlastest harrastab sporti mõned korrad kuus, 17% keskmiselt kord nädalas ja 19% kaks või enam korda nädalas, selgub mullusest Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uuringust.
Kahe olümpiapronksi omanik Indrek Pertelson ütleb, et väike sportlik jalutuskäik või võimlemine võiks kuuluda inimese igasse päeva. Oma keha füüsilise harimisega peaks tema sõnul minimaalselt tegelema neli korda nädalas. “Inimene juba kord on loodud sellisena, et mida rohkem ta liigub, seda parem on tervis,” märgib Pertelson.
Tallinlaste sportimisvõimalused lähevad tema sõnul iga aastaga aina paremaks ning inimesed saavad valida, millise alaga nad soovivad tegeleda. “Tegelikult saaks ka männimetsas ilma erilise varustuseta emotsionaalselt väga laheda trenni teha, see on ainult tahtmise küsimus,” räägib sportlane. “Hea on see, et paljud inimesed suhtuvad sporti kui oma tervise eest hoolitsemisse. Vajaka jääb ainult pealehakkamisest.”

Sport kui puhkus

Üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed liiga vähe spordivad, peab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mait Arvisto raha. Keskmisest vähem jõukamad inimesed on tema sõnul väga hinnatundlikud. “Hinnatõusude tõttu langevad paljud lapsed spordiklubide nimekirjadest ära. Jõukamatel inimestel on valikuvõimalusi palju, kuid vaesematel on vaated üsna nutused,” kõneleb professor.
Ka kehalise kasvatuse tunnid koolides on tema hinnangul praegu üsna haletsusväärses olukorras. “Aktiivseid liikumisharrastajaid sellistes tingimustes kindlasti ei sünni,” ütleb Arvisto.
Ideaalis võiks tema sõnul koolis iga päev üks kehalise kasvatuse tund olla, praegu on neid üldjuhul vaid kaks-kolm. “Liikumine aitab taastuda vaimsest koormusest ja stressist, mistõttu on spordi näol tegemist efektiivse puhkusega.”
Ka leiab Arvisto, et linna spordirajatiste läbilaskevõime on liiga väike. Näiteks koolide võimlad ja staadionid võiks tema soovitusel koolivälisel ajal anda ümbruses elavate linnainimeste kasutusse.
Kui veel 2006. aastal näitas sagedamini sporti harrastavate linlaste osakaal vähenemise tendentsi, siis viimase paari aasta jooksul on inimesed Tallinna Spordi- ja Noorsooameti spordiosakonna juhataja Priit Ilveri kinnitusel siiski rohkem liikuma hakanud.
Ka on tema sõnul kasvanud terviseliikumisürituste arv aastas: kui 2007. aastal oli neid 173, siis tänavu juba 236. “Korraldajate aruanded näitavad samuti, et spordiharrastajate arv on kasvanud,” märgib Ilver.

Kergejõustiklaste paradiis
Tallinlased tegelevad kokku rohkem kui saja spordialaga, kuid paljude alade harrastajate osakaal on väga väike, jäädes vaid 0,2–1% piiridesse.
Suvel on populaarseimad alad ujumine, jalgrattasõit ja tervisekäimine, talvel aga suusatamine, ujumine ja aeroobika.
Priit Ilveri sõnul on Tallinnas parimad tingimused spordiga tegelemiseks loodud kergejõustiklastele. Näiteks on siin kolm kergejõustiku sisehalli, mida ei ole paljudes teistes Euroopa pealinnades. Lisaks on viimastel aastatel juurde ehitatud mitmeid tänapäevaseid pallimänguväljakuid ja spordisaale.
“Tallinnas on õnneks veel ka piisavalt rohealasid, kus on võimalik tervisespordiga tegeleda,” märgib Ilver. Hetkel on parimad tingimused loodud Pirita ja Nõmme spordikeskuste terviseradadel. “Lisaks on veel mitmeid rohealasid, mis ootavad väljaarendamist samale tasemele, näiteks Stroomi parkmets ja Harku järve ümbrus.”

* * *
Liigu koos teistega!
Juba kolmandat aastat järjest on pealinnas kavas terviseliikumisprogramm “Tallinn liigub!”, mille eesmärgiks on koostöös Eesti Olümpiakomiteega sportimis- ja liikumisvõimaluste loomine igas eas ja erinevate füüsiliste võimetega inimestele.
Aasta jooksul on kavas erinevad rattasõidu-, kepikõnni-, orienteerumis-, rulluisu- ja jooksuüritused, kalenderplaaniga saab tutvuda Tallinna kodulehel www.tallinn.ee/tallinnliigub.

* * *
Spordi soodsalt linna asutustes!

Kõige soodsamalt saab sportida linnale kuuluvates spordiasutustes, kus hinnad on tunduvalt madalamad kui eraasutustes.

Tallinna spordihall
(Staadioni 8/Herne 39): kergejõustikuareeni pilet 25 krooni, kuukaart 250 krooni;

Nõmme ujula (Vabaduse pst 156): ujumise pilet 30–65 krooni (90 min), lastele 15 krooni, vesiaeroobika 55–80 krooni;

Nõmme tennisekeskus
(Rahu 3): kaarhalli tenniseväljaku kasutamine 170 krooni (55 min), kaarhalli treeningväljaku kasutamine 80 krooni; tenniseväljaku kasutamine treeningtundideks 110 kooni;

Lasnamäe kergejõustikuhall (Punane 45): kergejõustikuareeni pilet 25–40 krooni, lastele 15 krooni, kergejõustikuareeni kuukaart 250–350 krooni;

Õismäe ujula (Ehitajate tee 109A/2): ujumise pilet 30–65 krooni (90 min), lastele 15 krooni, jõusaalide pilet 55–80 krooni (90 min), vesiaeroobika 55–80 krooni (90 min), beebivann 100 krooni (60 min).

Lisaks kuuluvad linnale veel
Nõmme kergejõustikumaja
(Vana-Pärnu mnt 9), Kadrioru staadion (Roheline aas 24), Pirita spordikeskus (Rummu 3), Lasnamäe sportmängude maja (J. Koorti 25), Kristiine spordimaja (Sõpruse pst 161/Kännu 86), Kopli spordihoone (Erika 5a), Paul Kerese malemaja (Vene 29), Põhja spordihoone Lasnamäe sulgpallihall (Uus-Maleva 10), (Punane 69a), Kristiine sportHarku sõudebaas (Forelli 12), Kadaka spordihall (Kadaka tee 62b), (Sõudebaasi tee 21).

Vaata lisaks
: www.tsh.ee

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.