100 aastat tagasi avaldas ajaleht Uus Wirulane elanike kaebusi, mille sisuks puudulik veevärk ning tolm ja pori tänavatel. “Keegi teatab Pelgulinnast, et seal veetorusid, ega ka mitte ainumast puhtavee kaewu ei olla. Sellest hoolimata tahta keegi majaomanik sinna leivaküpsetuse sisse seada. Üks majaperemees kaevanud seina äärde augu, mida ta majaelanikka kaevuna tarvitada laseb. Paljud niisugused kaevud olla solgirennidega kõrvu, mille läbi neisse ka solgivett nõrgub.
Teine kirjutab Suure Juhkentali uulitsalt: Kuiva ilmadega on siin kole tolm ka kui sarnasel ajal tuul juhtub olema, siis ei või sugugi silmi avada. Vihmaga on võimatu pori, mis üle tänava mineku peaaegu võimataks teeb. Kastmise ega korralise puhastamise peale ei panda rõhku,” loeme 2. juuni 1907. aasta Uuest Wirulasest.
Aeg on edasi läinud ja praegu peab linn hoolsalt silma peal pori tekitajatel, kastab tolmavaid tänavaid ja on asunud kanaliseerima viimaseid torudeta piirkondi.
Uudised 100 aasta tagant: Puhta vee puudus ei sega pagaritöökoda (0)
09. juuni 2008