Enamiku tallinlaste meelest peaks pealinnas asuvaid riikliku tähtsusega objekte, nagu loomaaed, lauluväljaku, suured tee-ehitused, rahastama kas riik 100%liselt oma eelravest või siis vähemalt poole summa ulatuses. Nii selgub Faktum & Ariko maikuisest uuringust, mida kommenteerib alljärgnevalt Anu Toots.
Enamiku tallinlaste meelest peaks pealinnas asuvaid riikliku tähtsusega objekte, nagu loomaaed, lauluväljaku, suured tee-ehitused, rahastama kas riik 100%liselt oma eelravest või siis vähemalt poole summa ulatuses. Nii selgub Faktum & Ariko maikuisest uuringust, mida kommenteerib alljärgnevalt Anu Toots.
Paistab, et hinnatõusudest olulisemaks peavad tallinlased stabiilset tegutsemist, mis linna valitsemises pärast pikka parteide omavahelist nääklemist on saabunud. Niimoodi toetab enamik vastanuist linnavalitsuse tegevust munitsipaalkorterite ja lasteaedade ehitamisel. 61% leidis, et kortereid peakski ehitama just linna ja mitte riigi rahast; lasteaedade osas on seda meelt umbes pooled.
Kuid kultuurivaldkonnas näeks tallinlane aga praegusest suuremat toetust riigieelarvest. Nii arvas kolmandik vastajaist, et loomaaia ja lauluväljaku ülalpidamine, aga ka Euroopa kultuuripealinna projekt võiks olla rahastatud ainult riigieelarvest, 45–50% leidis, et mõistlik oleks neid rahastada võrdselt linna ja riigi poolt. Sellist võrdse rahastamise põhimõtet soovivad linlased kõige enam näha magistraalteede ja liiklussõlmede ehitamisel. Nõnda on tallinlased kohaliku ja keskvalitsuse kohustuste hindamisel igati arukad. Need hüved, mida tarbivad tallinlased ise, nagu lasteaiad ja linnakorterid, olgu makstud linna eelarvest; see, mida tarbivad aga kõik eestimaalased ja välisturistidki, peaks raha saama riigieelarvest.
Võimalik, et linnavõimudele omistataks rohkem ülesandeid siis, kui üksikisiku tulumaksust laekuks kohalikku eelarvesse senisest suurem osa. Praegu on see teatavasti ainult 11,9%, mis tähendab, et tallinlaste panus riigieelarvesse on üpris kopsakas.
Veerand vastajaist arvas, et nii see peakski jääma, samas näeks 47% tallinlastest suurema osa tulumaksu jäämist linna käsutusse.
Huvitava faktina torkas silma see, et kõige nooremad vastajad ja kõige jõukamad vastajad toetasid omavalitsusele jääva tulumaksuosa suurendamist teistest märksa enam.
Kui meenutada mõned kuud tagasi tehtud identiteediküsitlust, siis noored tundsid end Tallinnaga just kõige vähem seotud olevat. Samas eakad, kelle jaoks tallinlaseks olemine tähtis oli, arvavad, et ka tulumaksust peaks senisest suurem osa linnale jääma. Majandamise ja usalduse seosed on keerukad, olgu siis tegu hääle andmisega valimistel või ülesannete jagamisega keskvõimu ja linnavõimu vahel.
* * *
Reaalsus linlaste soovidele vastupidine
Lauluväljaku renoveerimine – 2008. aastal tuleb riigilt 0 krooni, linnalt 20 miljonit krooni. Riigi ja linna leppe kohaselt pidanuks riik andma aga kolme aasta vältel igal aastal 20 miljonit krooni ehk kumbki 60 miljonit. Praeguseks on riik andnud 20 miljonit.
Loomaaed – aastatel 2000–2008 linn 108, riik 31 miljonit. Tänavu vähendati riigi poolt antavat raha veelgi, algsest 5,5 miljonist jäi järele 2,5 miljonit.
Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 – linn 14,29 miljonit, riik 4,5 miljonit krooni.
Peamagistraalid ja suured ristmikud – Euroopa Liidu rahast linnakassasse 18,4 miljonit. Riigilt 0 krooni.
Vanalinna renoveerimiseks – linn annab 2008. aastal 29,9 miljonit, 2008. aastal riigilt 0 krooni.
Elamuehitus – linn viie aastaga 558 miljonit, riik 71 miljonit algselt lubatud 225 miljoni krooni asemel.
Lasteaedade ehitamine – linn 2008. aastal 147 miljonit, riik hetkel veel sentigi.
Trammiliinide pikendamine ja rekonstrueerimine – majandusministeeriumilt taotleti Ühtekuuluvusfondist raha, summaks umbes 3 miljardit. Seni 0 krooni.
