"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
1000 hüljatud koera (0)
16. juuni 2008

• Igal aastal viskavad tallinlased tänavale rohkem kui 1000 koera ja kassi. • Kohus võttis viieks aastaks ära loomapidamise õiguse naiselt, kes hoidis aastaid oma koeri väikeses toas kinni ja lõpuks hülgas nad. Märkimisväärne osa linlastest ei võimalda oma lemmikloomadele neile kohaseid elamistingimusi, tekitades loomadele sellega kannatusi. Looma piinamine pole ainult peksmine, vaid ka pidamine söögita-joogita, liikumisvõimaluseta, hoolitsuseta, pehkinud kuudis liiga lühikese keti otsas jne.

• Igal aastal viskavad tallinlased tänavale rohkem kui 1000 koera ja kassi.
• Kohus võttis viieks aastaks ära loomapidamise õiguse naiselt, kes hoidis
aastaid oma koeri väikeses toas kinni ja lõpuks hülgas nad.

Märkimisväärne osa linlastest ei võimalda oma lemmikloomadele neile kohaseid elamistingimusi, tekitades loomadele sellega kannatusi. Looma piinamine pole ainult peksmine, vaid ka pidamine söögita-joogita, liikumisvõimaluseta, hoolitsuseta, pehkinud kuudis liiga lühikese keti otsas jne.

Hiljuti oli kohtu all 60aastane Nõmme elanik Helju, kes pidas oma korteri ühes toas mitme aasta jooksul kinni kahte väiksemat kasvu segaverelist koera. Koerad pidid elama enda väljaheidete sees, omanik ei hoolitsenud nende eest: ei lasknud neid õue ega võimaldanud arenemist.
Samuti jättis ta tahtlikult ravimata ühe koera kasvaja, millega tekitas omakorda loomale piinu. Lisaks hülgas naine koerad, kui kolis korterist minema, mistõttu toimetati abitus seisundis loomad lõpuks varjupaika.
Harju Maakohus mõistis naise oma koertele pikaajaliste piinade ja kannatuste põhjustamises süüdi ja karistas teda tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega. Lisaks võeti Heljult viieks aastaks ära loomapidamise õigus.
Ent see on vaid üks paljudest juhtumitest, mille kohta loomakaitsjad linnaelanikelt pidevalt kaebusi saavad.
Näiteks Linnahalli parkimisplatsi kõrval elas üksik suur segavereline koer, kelle omanikku kunagi näha polnud, süüa sai koer vaid tänu juhuslike möödakäijate armule. Kuut oli vana ja lagunenud, see ei pidanud ei tuult ega vihma. Loom ise oli haige, nõrk ja oma häälest ilma jäänud. Ka oli koer nii lühikese keti otsas, et ei saanud peaaegu üldse liikuda.
Pirital otsustasid loomaomanikud möödunud kuul seni toas elanud koera õue ketti panna, paraku aga ei olnud viimane õue-eluga harjunud. Koer ulus öösiti tundide viisi, tal polnud ei joogivett ega kuuti ning pahaaimamatult keerutas ta oma keti ümber puu, mistõttu ei saanud ta enam liikuda.
Nõmmel oli hiljuti veel üks juhtum, kus elanik läks nädalaks kodunt ära ja jättis oma kaks kassi üksi. Ka ei hoolitsenud ta selle eest, et keegi loomi söötmas käiks. Üks kass hüppas lõpuks katusekorruse aknast välja, teine jäi korterisse nälga kannatama.
MTÜ Loomade Hoiupaiga haldus- ja koolitusjuht Rein Kikerpill ütleb, et möödunud aastal võttis hoiupaik vastu 1400 koera, kellest vaid umbes 350 jõudsid tagasi koju oma peremehe juurde. Seega – hüljatud koerte arv linnas küünib aastas tublisti üle tuhande.
Kikerpilli sõnul võtavad liiga paljud inimesed ikka veel omale koju looma vaid hetkeemotsiooni ajel ega mõista sellega kaasnevat vastutust. “Koera ja kassi eluiga on umbes 15 aastat ja kogu selle aja vältel peab omanik tagama talle hoolitsuse,” märgib Kikerpill. “Toitmine, väljas käimine, mängimine, koolitamine, ravimine – kõik käib selle juurde.”
Mehe sõnul hülgavad liiga kergekäeliselt loomi eelkõige just noored. “Ehmatavalt palju on näiteks selliseid juhtumeid, kus noor paar võtab omale lemmiklooma, aga paar kuud hiljem sünnib perre laps ja äkitselt pole looma jaoks seal enam kohta,” kõneleb Kikerpill.
Tema kinnitusel tuleb Loomade Hoiupaika iga päev keskmiselt 30 teadet hulkuvate loomade kohta. Vastu võetakse umbes 12 looma päevas, kolmandik neist on kassid. Nädalas satub hoiupaika ka kaks-kolm väärkoheldud lemmiklooma.
Hoiupaigas on korraga pidevalt sees 90-120 kassi ja 60-80 koera, kuigi tegelikult on koht mõeldud 80 kassile ja 55 koerale. Seega töötab hoiupaik tihti oma võimete piiril.

Jätkub

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.