Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütleb, et loomi meie riigis ei väärtustata ja neisse suhtutakse kui asjadesse, millest peab olema inimesele kasu, ja kui ei ole, siis kuuluvad nad äraviskamisele.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Helen Roosimägi ütleb, et loomi meie riigis ei väärtustata ja neisse suhtutakse kui asjadesse, millest peab olema inimesele kasu, ja kui ei ole, siis kuuluvad nad äraviskamisele. Algus

Suureks probleemiks on Roosimäe sõnul inimeste vähene teadlikkus loomade heaolust – igal loomal on vaja regulaarselt süüa, juua, liikuda ja suhelda.
Ka pole inimesed teadlikud kohustusest tagada vigastatud või haigele loomale arstiabi.
“Kui loom ei saa õigeaegselt ravi, võib arstiabi hiljem väga kulukaks osutuda,” kinnitab Roosimägi.
Liiga tihti näeb tema sõnul pilti, kus koer on õues liiga lühikese keti otsas, tal pole liikumisruumi ja puudub peavari. “Koer ei peaks olema vara valvur, see ülesanne jäägu elektroonikale või turvafirmale. Keti otsa unustatud hoolitsuseta koer võrdub samuti loomapiinamisega,” ütleb loomakaitsja.
Kassiomanikud peaksid meeles pidama, et ka toakasse tuleb igal aastal vaktsineerida, sest inimesed võivad välisjalatsitega kassihaigused koju tuua. “Vastutustundlik on oma emane koer või kass steriliseerida või kasutada muid innavastaseid vahendeid, sest loomi on kordades rohkem kui vastutustundlikke omanikke,” ütleb Roosimägi. “Pole mõtet tekitada juurde loomi maailma, kus nende elu ei ole väärtustatud.”
90% koertest, kes Loomade Hoiupaika satuvad, lähevad sealt Rein Kikerpilli kinnitusel elusalt ka välja. Koertele kohaldatakse eutanaasiat tema sõnul üldjuhul vaid meditsiinilistel põhjustel, näiteks kui koer on auto alla jäänud ja väga rängalt viga saanud.
Mõnel juhul rakendatakse eutanaasiat ka väga agressiivsetele koertele või vaid mõne päeva vanustele koerabeebidele, kes on pappkastis kuskile vedelema jäetud ja kes ilma emata nagunii ellu ei jää.
Kassidega on olukord aga nukram – ligi pooled hoiupaika sattunud kassidest hukatakse, kuna nad on metsikud ja haiged. “Keldritest ja tänavatelt püütud kassid kannavad sageli nakkushaigusi, näiteks kassikatku või kassiaidsi. Inimestele need haigused ei levi, sellepärast ei tasu karta, kuid teisi kasse ohustavad küll,” räägib Kikerpill.
Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütleb, et kui politseisse laekub info loomapidamise eeskirjade rikkumise kohta, läheb konstaabel kohale ja vajadusel vestleb kaebealusega. “Ka sõnadel on väga suur mõju ja sageli piisab sellest, kui politseinik pöörab inimese tähelepanu probleemile ja palub tal see lahendada,” räägib ta.
Kostina ütleb ka, et enne lemmiklooma soetamist tuleks kindlasti läbi lugeda Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul tuleb inimestele ikka ja jälle meelde tuletada, et kõik kodustatud loomad on inimese vastutusel ja ka koeri ja kasse kaitsevad seadused ja eeskirjad. “Nii loomakaitseseadus kui ka Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestavad, et looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta ja tekitada talle füüsilisi ning vaimseid kannatusi,” räägib Boroditš.
Ka on keelatud looma hukata. Eutanaasia tohib läbi viia ainult veterinaararst või vastava litsentsiga isik.

Nõuded:

Koerapidamisele
• Ketis peetaval koeral peab olema tema suurusele vastav kaelarihm, mis ei tohi olla metallist ega poov.
• Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi 10 m ulatuses ja vähemalt 2 m laiuti kummalegi poole. Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m² ulatuses.
• Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või muu ebasoodsate ilmaolude (näiteks kuuma päikese) eest kaitset pakkuv ruum või ehitis.
• Kuudi seinad, katus ei tohi vihma ega tuult läbi lasta.
• Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning kuudis peab olema magamisalus.

Kassipidamisele
• Kassil peab olema sobiv varustus küünte teritamiseks.
• Väljaheidete ja urineerimise jaoks peab kassil olema liivakast või muu sobiva materjaliga täidetud kast, mida tuleb regulaarselt puhastada.
• Kui on vaja kass ajutiselt panna puuri või selletaolisse ruumi, siis peab puuri pindala olema vähemalt 1 m². Kui samas puuris peetakse mitut kassi, peab puuri pindala kassi kohta olema vähemalt 0,7 m².
• Kassipuuri või muu selletaolise ruumi põhi peab olema jäik.

Ööpäevaringne infotelefon Loomade Hoiupaigas

Ööpäevaringsele infotelefonile 621 7746 saab jätta teateid leitud ja hukkunud või kaduma läinud loomade kohta. Kuna infotelefon ei asu hoiupaiga hoones, saab täpsemat infot konkreetsete loomade kohta vaid kohapealt, tööpäeviti kella 10-17 või klienditeeninduse telefonil 5349 4045.
Looma võtmisel hoiupaigast tuleb uuel pererahval tasuda sularahas mikrokiipimise ja vaktsineerimise kulud: koera puhul teeb see kokku 600 krooni, kassi puhul 250 krooni.
Looma tagastamisel omanikule peab omanik tasuma sularahas looma püüdmise ja ülalpidamise kulud.
Hoiupaiga kodulehekülg asub aadressil www.loomadehoiupaik.ee.

NB! Kodudest loomi vastu ei võeta!