Pooleaastast õnnelikus peres kasvavat gruusia last Djakot võib ähvardada isast või siis emast ilmajäämine, sest ta 17 aastat Tallinnas elanud emale ei taha riik anda juba aastaid eri põhjustel elamisluba. Tallinna Gruusia konsul on hämmingus – kuidas saab lahutada last oma perest?
Pooleaastast õnnelikus peres kasvavat gruusia last Djakot võib ähvardada isast või siis emast ilmajäämine, sest ta 17 aastat Tallinnas elanud emale ei taha riik anda juba aastaid eri põhjustel elamisluba. Tallinna Gruusia konsul on hämmingus – kuidas saab lahutada last oma perest?
Iseseisvusasja segastel algusaastatel käis Gruusias karm kodusõda, mille eest pagesid toona Eestisse paljud sealsed elanikud. Nii sattus siia 1990. aastal ka Albina (nimi muudetud) koos õega, kes läks tallinlasele mehele.
Kui 1993. aastal NSLV passid kehtivuse kaotasid, algas aga Albina kannatuste rada. Ta hakkas taotlema Eestis elamisluba. Esimesel neljal korral sai ta kodakondsus- ja migratsioonisametist eitava vastuse, sest öeldi, et Eesti ja Gruusia vahel pole veel sõlmitud välislepingut. Näiteks on selline leping olemas Venemaaga, mille alusel on Eestisse viimase kümnendi jooksul saanud jääda kümneid tuhandeid Venemaa kodanikke, kes taotlesid alguses ajutise elamisloa ja edaspidi said eksami sooritamisel ka Eesti kodakondsuse.
Viimasel korral ilmus Albina kodakondsus- ja migratsiooniametisse juba rasedana, kui mõlemad pooled said n-ö “ehmatuse” osaliseks. “Seal valmistatakse ju ette pabereid teie deporteerimiseks,” lausus ametnik, kes käskis sünnitada ja siis taas nende ette ilmuda.
Kes nad siis üldse on? Ema on Gruusia armeenlanna – pikk, sihvakas, rikkaliku juustepärjaga. Isa aga, vähe sellest et iludus, on ka polüglott ja iga töö peale meister, ametlikult põgenikustaatuses.
Hassanil (nimi muudetud) on ametlikult põgenikustaatus ning tal on siin õigus viibida. Seega on tal ka elamisluba, tööluba, stabiilne sissetulek ja katus pea kohal. Ta on Eestis elanud viis aastat, eesti keele sai selgeks kahe aastaga ja räägib praktiliselt veatult. Albinalt õppis ta selgeks vene, naise perekonnas armeenia keele. “Ta hakkas juba gruusia keelestki aru saama,” naerab Albina, “aga ma keelasin õel tema kuuldes omastega gruusia keelt rääkida, muidu õpib veel selle ka ära, ta ju haarab keeli lennult, aga mis keeles me siis õega omavahel saladusi räägime?”
Enda teadmata kodakondsus?
Djako sündis novembris ja Albina andis pärast toibumist uuesti sisse dokumendid elamisloa taotlemiseks. Ja sai jälle keeldumise osaliseks – nüüd, tõsi küll, enam mitte sellepärast, et Eestil puudub vastav välisleping (sel põhjusel keelduti varem), aga hoopis valeandmete esitamise eest.
Nimelt selgus ka Albinale üllatuseks, et tal on Gruusia kodakondsus, mistõttu ta ei osanud seda ka elamisloa taotluses mainida.
Albina jaoks oli uudis sellest, et tal olevat Gruusia kodakondsus, kui välk selgest taevast: “Ma ei ole taotlenud mitte mingit Gruusia kodakondsust, pole mingitele paberitele alla kirjutanud ega mingeid dokumente saanud,” kinnitab ta.
Ent asi on väga lihtne – Gruusia seaduste kohaselt saab automaatselt kodakondsuse igaüks, kes on nende territooriumile sisse kirjutatud. Albina vanemad (kes aga ammugi samuti elavad Tallinnas) on Tbilisi korteri põhiüürnikud, sinnasamasse nende juurde on sisse kirjutatud vanast ajast ka tütred. Gruusia kodakondsuse ja migratsiooni valitsuse juhataja nõuniku Timur Koginovi sõnul ei ole nende riigis kodakondsuse saamine enamasti seotud isiku tahteavaldusega. Kõik riigi elanikud, kellel ei ole teist kodakondsust või kes pole andnud taotlust Gruusia kodakondsusest loobumiseks, saavad automaatselt kodakondsuse.
Ma rõõmustasin – tähendab, Albina võib Gruusia kodakondsusest loobuda? – Võib. Siis, kui saab teise riigi kodakondsuse, näiteks mehe järgi, kinnitas Koginov. Aga asi on selles, et Hassan on põgenik, ja kohe, kui ta pöördub oma sõdiva kodumaa konsulaati mingisuguse palvega, võetakse talt põgenikustaatus kohe ära. Aga see tähendab, et kogu perekond, sealhulgas ka väike kodakondsuse saanud Djako, peab kohe ära sõitma. Ja ei ole teada, kas neist keegi jääb ellu.
“Lapse huvides”
Püüdes legaliseerida vähemalt poega, andis Hassan sisse dokumendid pojale elamisloa saamiseks. Vastus ei lasknud ennast kaua oodata: “Teie taotlust ei saa rahuldada, kuna te ei ole ära näidanud, millisel alusel peaks teie pojale elamisloa andma.”
Seejärel tuli kiri Albina nimele – seesama, kus talle teatati, et elamisloa andmisest võidakse keelduda, kuna ta esitas valeandmed. Samuti keelduti andmast elamisluba lapsele, kuna see ei olevat lapse huvides, sest laps peab olema emaga koos.
Samal ajal saatis kodakondsus- ja migratsiooniamet Gruusia konsulile Eestis härra Zurab Maršani nimele palve vormistada Albinale ühekordne sõidudokument, et teda saaks deporteerida Gruusiasse. Samas unustati lapsele väljasõidudokumenti küsida…
Hinnalised nõuanded
Sellest, et naisel, keda kavatsetakse Eestist Gruusiasse deporteerida, on pooleaastane poeg, sai Gruusia konsul Anzor Meladze teada juhuslikelt tuttavatelt. Ega mõistnud, kuidas saab välja saata rinnalapse ema? “Gruusia seaduste järgi,” selgitab ta, “kui üks lapse vanematest on Gruusia kodanik, kuid nad elavad välismaal ja laps sündis välismaal, otsustatakse lapse kodakondsus vanemate arutelu tulemusena.”
Meeleheitele viidud Albina ja Hassan pöördusid õiguskantsleri büroosse, kus said põhjaliku ülevaate enda õigustest ning Eesti seadustest. “Nõunik, kes meiega vestles, tahtis meid väga aidata. Ta isegi helistas kodakondsus- ja migratsiooniametisse, kust talle öeldi, et ma pean Hassanile ametlikult mehele minema,” jutustab Albina. “See justkui lahendaks kõik probleemid. Aga asi on selles, et ei tohi registreerida abielu, kui ei ole kehtivaid dokumente ehk elamisluba. Niisiis ei ole sellest nõuandest kasu.”
Lehe trükkimineku hetkel ei olnud veel teada, kuidas laheneb 12. juunil Albina elamisloa taotluse teistkordne läbivaatamine. Kuu aega hiljem – 11. juulil – peab aga kodakondsus- ja migratsiooniamet otsustama tema lapse Djako saatuse.
* * *
Õigus pereelule
Kodakondsus- ja migratsiooniameti seisukoht on praegusel juhul arusaamatu. Eeskätt on arusaamatu, millise mõõdupuuga mõõdetakse lapse huve. Ainus vabandav põhjus perekonna purustamiseks on see, kui perekond kujutab endast ohtu sellele riigile. Aga ilmselgelt ei saa käesoleval juhul sellest juttugi olla.
Minu arvates kaitseks antud juhul lapse õigusi ning huve kõige paremini see, kui antaks elamisluba nii emale kui lapsele. Isast lahutamine ja väljasaatmine maale, kus neid keegi ei oota ja kus ilmselt poleks eladagi kusagil, pole küll lapse huvide kaitse.
