Tallinna Perekeskuses saavad tasuta nõu lapsed, noorukid ja lastega pered, kes ei suuda oma muredega üksi toime tulla, on sattunud kriisi või vajavad praktilist abi toimetulekuks.
Tallinna Perekeskuses saavad tasuta nõu lapsed, noorukid ja lastega pered, kes ei suuda oma muredega üksi toime tulla, on sattunud kriisi või vajavad praktilist abi toimetulekuks.
34aastane kahe lapse ema Triinu palus perekeskuse nõustajalt abi pärast seda, kui ta tundis, et kaheaastaste kaksikute kasvatamine käib tal üle jõu. “Kui sa pead lastega tundide viisi võitlema selle nimel, et nad riidesse panna, õue mängima ja pärast tuppa sööma viia, siis tekib täiesti nõutu olek – mida ma valesti teen,” räägib naine. “Iga samm leidis vastuseisu, lapsed ei allunud ühelegi korraldusele, ainult jonnisid ja trampisid jalgu – hakkasin enda võimetes juba tõsiselt kahtlema. Raamatutest võib lugeda, et tegemist on ealiste iseärasustega, aga sellest teadmisest on mulle vähe kasu, kui ma ei mõista probleemi olemust.”
Triinu on perekeskuse psühholoogi juures käinud kolm korda ja enam pole tal lastega nii ekstreemseid situatsioone ette tulnud. “Olen enesekindlam ja rahulikum ja see mõjub ka lastele hästi,” räägib ta.
Liiga suured ootused
Perekeskuse juhataja Pille Teder ütleb, et viimase aasta jooksul on nad kokku puutunud mitme raske lahutusprotsessiga – nende poole on selles küsimuses pöördunud ligi 20 perekonda.
“Lahutusjuhtumid on keerulised, kuna hõlmavad nii suhteid lastega kui ka täiskasvanute omavahelisi suhteid ja probleemide võrgustik on väga lai,” räägib Teder.
Tema sõnul on tavaline, et vanemad kasutavad lastega kohtumiseks neutraalse pinnana just perekeskust. “Üks vanem tuleb ühest uksest ja teine lahkub samal ajal teisest, siis ei pea nad omavahel kohtuma – nii pingelised on abikaasade omavahelised suhted,” lausub Teder.
Paljude lahutuste põhjuseks on tema arvates liiga suured ootused üksteise suhtes. “Ühiskonna surve on ka siinkohal päris tugev – inimesed tunnevad, et nad peavad olema edukad ja teenima palju raha, vastasel juhul on nende elu justkui ebaõnnestunud,” seletab Teder. Inimesed küll püüavad tema väitel lahendusi leida, sest keegi ei taha tegelikult lahutada, aga paraku minnakse sageli siiski kergema vastupanu teed ja probleemide lahendamise asemel minnakse lahku.
Perekeskus ei tegele paarisuhete probleemidega, vaid lähtub eelkõige lapse huvidest ja heaolust.
Ka laste väärkohtlemise küsimus tõuseb perekeskuses ikka ja jälle päevakorda. Väärkohtlemise vorme on erinevaid – seksuaalne, emotsionaalne, füüsiline ja vaimne –, kuid Pille Tederi sõnul on kõige hullem tegelikult hoopis lapse hooletusse jätmine.
Kui esimese kolme eluaasta jooksul ei rahuldata lapse kõige elementaarsemaid vajadusi, nagu toitmine, tähelepanu, hoolitsuse ja liikumise tagamine, siis jätab see tema sõnul lapse ellu sügavad jäljed.
Kord majja vägivallata
“Sageli jäävad hooletusse just alkohoolikute ja narkomaanide lapsed,” märgib Teder. “Ühel hetkel saavad sõltlased oma eluga hästi hakkama ja kõik on okei, aga siis toimub jälle tagasilangus ja lapsed jäävad hooletusse. Selline ebastabiilne elu on lapse jaoks väga raske, aga samas pole see veel piisav argument, et last perest eemaldada.”
Perekeskus ei poolda füüsilist karistamist ja sageli mõistavad ka vanemad nõustamisel, et on teisigi mooduseid ennast kehtestada ja kord majja saada kui löömine ja tutistamine. Näiteks mõnes perekonnas peatatakse lapsele taskuraha andmine või ei lubata lapsel minna mõnele üritusele või ekskursioonile.
Karistamise mõiste varieerub Tederi sõnul sageli ka peresiseselt: näiteks ema arvab, et karistamine peaks olema ainult suuline, isa aga leiab, et üks laks paneb asjad paika. “Mõni paneb lapse tundideks nurka seisma ega anna talle süüa ega juua. Selline asi ei ole ju ka aktsepteeritav,” ütleb keskuse juhataja.
Ka sõimamist võib tema sõnul pidada väärkohtlemiseks. “Kõige tähtsam on lapsele alati seletada, mida ta valesti tegi ja mille eest ta karistada sai. Lapsed mõistavad ja tajuvad toimuvat tegelikult palju rohkem, kui paljud arvavad.”
* * *
Perekeskus pakub järgmisi teenuseid:
• Psühholoogiline nõustamine: Eesmärgiks on pakkuda lastele ja peredele tuge mitmesuguste keeruliste olukordade lahendamisel. Psühholoogid kasutavad oma töös erinevaid mooduseid ja meetodeid: vestlus, testid, töö liivakastis ja saviväljal, joonistamine, pereteraapia, traumateraapia jm.
• Tugiisikuteenus: Iga laps saab omale vabatahtliku täiskasvanud tugiisiku näol n-ö suure õe või venna, kes on läbinud koolituse ja pakub lapsele mitmesuguseid tegevusi. Näiteks käiakse koos spordivõistlustel, teatris, raamatukogus, kinos jne. Laps saab neutraalsele inimesel rääkida oma muredest ja probleemidest. Tugiisikuteenistuses töötab 40 vabatahtlikku.
• Päevakeskus: Mõeldud toimetulekuraskustes perede lastele, kellel ilmnevad käitumis- või suhtlusprobleemid ning kelle vanemate teadmised laste kasvatamisest on vähesed. Laste eest hoolitseb päevakeskuses sotsiaaltöötaja, kes suhtleb lastega ja pakub neile arendavat mängu- ja huvitegevust.
• Lapsemure.ee: Internetifoorum, kus lapsed ja noored saavad vabalt arutleda neid huvitavatel teemadel või rääkida oma muredest. Küsimustele vastavad ja nõu annavad psühholoogid.
