Kuna paljud seni majandusedu toonud eelised on kadunud ega taga enam senisel kujul konkurentsivõimet, peavad ettevõtted üha rohkem seljad kokku panema ja ühise eesmärgi nimel pingutama.

Kuna paljud seni majandusedu toonud eelised on kadunud ega taga enam senisel kujul konkurentsivõimet, peavad ettevõtted üha rohkem seljad kokku panema ja ühise eesmärgi nimel pingutama.

Ettevõtete koostöö soodustamiseks on linn koostanud innovatsioonistrateegia, mille üks osa näeb ette klastrite arendamist. Klaster ehk ettevõtetevaheline koostöö aitab just väikeettevõtetel ellu jääda.
Hetkel puudub Eestis traditsiooniline klastrite toimimine, kuid ühe näitena võib välja tuua tööriistatootjaid, kes mõneti on juba jõud koondanud. Plasti survevaluvorme tootva ettevõtte AS Sumari Tools OÜ arendusjuhi Grigori Geršmani sõnul lähevad klastrid üha populaarsemaks. “Tänapäeval pole mõtet olla verised konkurendid. Peab olema natuke konkurent ja natuke sõber,” ütles Geršman. Seni on käidud koos teiste tööriistatootjatega koolitustel, seminaridel ja ka välismaal. Eelmisel aastal käidi näiteks Lõuna-Aafrika Vabriigis, kus investeeritakse miljardeid tööriistade tootmisesse. Koos plaanitakse luua ka innovatsioonikeskus. “Seal saaksid kõik masinaehitusettevõtted katsetada ja uusi tehnoloogiaid arendada,” ütles Geršman. Tema sõnul vajab tööstus restruktureerimist. “Kui me oleksime sama tootlikud kui Saksamaa tööstus, siis meie elatustase ei jõuaks Saksamaa tasemele, sest meie tööstuse struktuur ei võimaldaks seda,” tsiteeris Geršman.
Teine valdkond, kus aktiivsem ettevõtete koostöö on hoo sisse saanud, on infotehnoloogia. Praegu teevad IT-firmad pingutusi selle nimel, et bränd e-riik saaks laiemalt kasutatud. “Meie hinnangul on hetkel veel kasutamata bränd e-riik. Me pole seda piisavalt kasutanud ja eksportinud,” sõnas IT-firma AS Dateli tegevdirektori Urmas Kõlli. Nüüd üritavad nad seda teiste IT-firmadega koos käima lükata. Hetkel on klastris ehk ühiste huvide eest võitlemas umbes kümmekond ettevõtet. “Oleme üsna algusjärgus, sest alustasime alles selle aasta alguses,” selgitas Kõlli. “E-riigi eksportimise võimalikkuse tõestuseks on ka Microsofti analüütikute hiljutine otsus teha e-riigi keskus Eestisse,” lisas Kõlli.
Kõlli arvates on mõnel firmal klastris osalemisel teatud hirmud. “Koostööpartnerid on ka paratamatult konkurendid ehk paljude firmade küsimus enne klastris osalemist on, kuidas säilitada konkurentsieeliseid,” ütles Kõlli. Tema on seisukohal, et Eesti turul ollakse küll konkurendid. “Aga kui läheme välja siis peame seljad kokku panema,” lisas Kõlli. Eksport ja välisturgude vallutamine ongi üks koht, kus firmad saaksid palju koostööd teha. Hetkel ekspordivad Tallinna ettevõtetest oma tooteid-teenuseid vaid umbes 4000. “See näitab nii vähest turusuutlikkust kui ka toodete vähest konkurentsivõimet,” ütles Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Mart Repnau. “Väikefirmad on küll dünaamilised ja paindlikud, aga ekspordiks ja ise välja arendatud omatoodete valmistamiseks üksikuna võttes liiga nõrgad,” lisas Repnau. Tema sõnul ongi Tallinna ettevõtluse olulisim kitsaskoht koostöö puudumine. “Hetkel on selline olukord, et üksinda ei olda tegija isegi Läti turul,” tõdes Repnau.

* * *
Klastriprogramm  keskendub ­võtmevaldkondadele:

• infotehnoloogia;
• mehhatroonika;
• meditsiin ja tehnoloogia (sh biotehnoloogia);
• loomemajandus;
• merendus ja logistika.

Klastriprogrammi elluviimine võimaldab Tallinna ettevõtetel suurendada turujõudu ja arendusvõimekust ning seeläbi parandada rahvusvahelist läbilöögivõimet.
Tallinn on  valmis saanud innovatsioonistrateegia 2009–2013, mille eesmärk on luua ettevõtetele senisest oluliselt paremad võimalused arenguks ja suurendada linna ja regiooni konkurentsivõimet.