"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Eestivene noored Venemaale ei igatse (0)
30. juuni 2008

Noored venelased on eestlastega võrreldes pea sama rahul oma majandusliku toimetulekuga ja märksa vähem rahul oma ühiskondliku positsiooniga, nii selgub uuringufirma Saar Polli aprillis tehtud uuringust.

Noored venelased on eestlastega võrreldes pea sama rahul oma majandusliku toimetulekuga ja märksa vähem rahul oma ühiskondliku positsiooniga, nii selgub uuringufirma Saar Polli aprillis tehtud uuringust.

Uuring selgitas esmalt välja eestivenelaste hinnangu oma keelteoskusele. Näiteks 15–39aastastest venelastest oskab enda meelest 80–88% eesti keelt hästi või keskmiselt. Vanemast põlvkonnast on vaid pooled enda hinnangul eesti keele oskajad.
70% eestivenelastest saab majanduslikult hästi või rahuldavalt hakkama. Majanduslikult paremal järjel on nooremad, 15–29aastased, kellest iga kolmas kuulub jõukasse kihti ja pooled on “toimetulijad”, kes majanduslikult saavad suuremate probleemideta hakkama.
Eestlased on majanduslikult edukamad kui eestivenelased, põlvkondade vaheline veelahe läheb alles alates 40. eluaastast, mil inimeste majanduslik toimetulek väheneb.
Kuni 29aastaste eestlaste ja eestivenelaste hinnangutes oma majanduslikule toimetulekule siiski suuri erinevusi pole.
Tinglikult võibki eestivenelased jaotada kahte põlvkonda: noorem põlvkond, kes on sündinud pärast 1969. aastat, ja vanem põlvkond, kes on sündinud enne 1969. aastat. Noorem põlvkond omab märksa paremat sotsiaal-majanduslikku positsiooni kui vanem põlvkond, sest enamik nooremast põlvkonnast on sündinud Eestis.
Eestlased on eestivenelastest märksa rohkem rahul oma praeguse positsiooniga  (saavutustega), rahulolijaid on lausa ¾. Eestlaste seas on rahulolematuid viiendik, eestivenelaste seas kolmandik. 15–19aastaste noorte eestlaste ja eestivenelaste hinnangud oma positsioonile on sarnased.

Rahvusliku omapära säilitamine
20–29aastased eestivenelased on kaks korda rahulolematumad oma saavutustega kui sama vanad eestlased. On tähelepanuväärne, et kuigi hinnangud majanduslikule toimetulekule on sarnased, on rahulolu saavutatud positsiooniga venelastel märksa madalam.
Valdava osa (89%) eestivenelaste jaoks on oluline oma rahvusliku omapära ja kultuuri säilitamine. Väga oluline on see ligi pooltele (44%). Nooremale põlvkonnale pole rahvusidentiteedist kinni hoidmine nii olulise tähendusega kui 30aastastele ja vanematele.  Märksa vähem väärtustavad oma rahvuskultuuri kõige nooremad, 15–19aastased, vaid igale neljandale neist on see väga oluline.

Lojaalsus eelkõige
Uuring selgitas ka seda, et eestlased ja eestivenelased saavad integratsioonist üsnagi sarnaselt aru (vt allolevat tabelit). Esikohal on keelteoskus ja lojaalus Eesti riigi vastu.
Lisaks selgitas uuring, kus sooviksid eestivenelased õppida ja elada. Selgus, et Venemaa-eelistus on vaid 5 protsendil vene noortel, kes sooviksid üheaegselt elada ja töötada nii Eestis kui Venemaal. Alaliselt ei tahtnud aga oma tulevikku Venemaaga siduda mitte keegi vastajatest. Ilmnes väga selge trend: eestivenelased ei näe enda tulevikku Venemaal ja oma lastele ei soovi nad samuti tulevikku Venemaal.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudis koostatud metoodika alusel korraldas küsitluse sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll aprillis ja kokku küsitleti üle Eesti 1495 inimest.
Lühikokkuvõte on tehtud 2008. aasta aprillis korraldatud üleriigilise küsitluse  tulemuste põhjal. Uuringu tellis Tallinna Linnakantselei.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.