Lapsed ja noorukid kannatavad Eestis üha enam hirmude, agressiivsuse, depressiooni ja muude psüühika- ning käitumishäirete all. Neile suudaks abi pakkuda Laste Vaimse Tervise Keskus, mis aga ei saa euroraha puudumise tõttu kuidagi jalgu alla.
Lapsed ja noorukid kannatavad Eestis üha enam hirmude, agressiivsuse, depressiooni ja muude psüühika- ning käitumishäirete all. Neile suudaks abi pakkuda Laste Vaimse Tervise Keskus, mis aga ei saa euroraha puudumise tõttu kuidagi jalgu alla.
Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhi Anne Kleinbergi sõnul avalduvad laste ja noorukite vaimse tervise hädad Eestis järjest enam. Probleemideks on hirmud, agressiivsus, ärevushäired, depressioon, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja sõltuvuse kujunemine, suitsiidimõtted ning enesevigastamine.
Kleinbergi väitel esineb psüühikahäireid keskmiselt igal viiendal Eesti lapsel. Laste neurootiliste ja stressiga seotud häirete esinemine on aga viie aastaga tõusnud üle 20%.
Lastehaigla puutub aastas kokku umbes 20 suitsiidikatsega ja 80 alkoholimürgistusega, lapseea arengu- ja psüühikahäireid esineb keskmiselt 120 juhul aastas.
Laste vaimse tervise keskuse vajalikkuse tõestuseks jutustab Kleinberg loo 14aastasest poisist, kellega lastehaigla töötajad kokku puutusid.
Abi jäi 10 aastat hiljaks
Poiss viidi haiglasse uuringutele, kuna tal esinesid tõsised käitumishäired: põhjuseta puudumine koolist, konfliktid õpetajate ja perega, purjutamine, kanepi suitsetamine jpm.
Kui vanemad panid poisi koduaresti, hüppas ta teise korruse aknast alla ja murdis jalaluu. Haiglasse sattus ta kokku kolmel korral, kusjuures ükskord leiti poiss teadvusetuna ja alajahtununa bussijaamast, haiglas tuvastati tal 2,1promilline joove.
“Kui hakkasime tausta uurima, selgus, et poiss oli sündinud enneaegsena ja ta arenes nii vaimselt kui füüsiliselt aeglasemalt kui tavaline laps,” räägib Kleinberg. “Vanemad lahutasid, kui laps oli kaheaastane, isa suhtleb pojaga umbes kord aastas, kasuisa jõi ja kasutas pere kallal vägivalda.”
Kleinbergi sõnul oli selgelt tegemist erivajadustega lapsega, kes oleks pidanud juba lasteaiaealisena saama professionaalset abi. Ka ei saanud poiss algusest peale vajalikku õpiabi, mis on arsti kinnitusel käitumishäirete kujunemise üheks klassikaliseks põhjuseks.
“Täna on meil tegemist 14aastase depressiivse poisiga, kes peaks käima 8. klassis, kuid selle asemel on ta laste turvakeskuses spetsialistide hoole all ja õpib 6. klassis,” märgib Kleinberg. “Õigeaegne abi lastepsühhiaatrilt, logopeedilt, psühholoogilt ja eripedagoogilt oleks tema elu oluliselt muutnud. Paraku jäi abi 10 aastat hiljaks.”
See on arsti kinnitusel ilmekas näide, miks laste vaimse tervise keskuse rajamine nii oluline on.
Puudu on vaid raha
Lastehaigla praegused võimalused lapsi ja noori vaimse tervise probleemide osas aidata on Kleinbergi kinnitusel ebapiisavad. Samas teenindab haigla rohkem kui 60% Eesti lastest.
Näiteks on haiglas sõltuvushäiretega patsientide raviks vaid neli voodikohta, ravijärjekord aga on kaks kuud. Uude keskusesse peaks tulema 21 voodikohta.
Laste Vaimse Tervise Keskuse rajamiseks Tallinna Lastehaigla juurde on kõik vajalikud ettevalmistused tehtud – olemas on nii ehitusprojekt, ehitusluba kui ka detailplaneering, puudu on ainult euroraha.
Lastehaigla taotles juba 2004. aastal keskuse ehitamiseks raha Euroopa struktuurifondidest, kuid toona jäi toetus saamata. Nüüd tegi haigla uue taotluse.
Kui esialgsete plaanide kohaselt pidi keskus maksma minema 45 miljonit krooni, siis vahepeal on hinnad oluliselt tõusnud ning maksumus küünib juba 90 miljonini.
Tallinna Lastehaigla teenindab rohkem kui 60% Eesti lastest.
* * *
Martinson: laste ja noorukite psühhiaatriakeskus Eestis seni puudub
“Praegu pole terves Eestis olemas tänapäevastele nõuetele vastavat laste ja noorukite psühhiaatriakeskust, seega on tegemist unikaalse ettevõtmisega,” ütleb Tallinna abilinnapea Merike Martinson.
Tema sõnul olekski Laste Vaimse Tervise Keskuse eesmärgiks koondada Tallinna ja kogu Põhja-Eesti laste ja noorukite psühhiaatrilised teenistused ühte kohta. “Koos lastehaiglaga oleks see nagu üks suur organisatsioon, kus toimib tihe koostöö. Selline sidusus on äärmiselt vajalik,” räägib Martinson, kelle sõnul saaks keskuses senisest tunduvalt tõhusamalt tegeleda nii psüühiliste häirete, käitumishäirete kui ka sõltuvusprobleemidega lastega, aga ka riskilastega laiemalt.
Keskuses hakkavad tööle psühholoogid, psühhiaatrid, pere- ja grupiterapeudid, logopeedid ning koolitervishoiutöötajad, kokku ligi 80 inimest. Keskusel on kolm tegevussuunda: laste, noorukite ja sõltuvushäiretega noorte psühhiaatriline abi, ennetus- ja nõustamistöö ning haridustegevus.
