"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Rekordiline euroraha sissevool (0)
30. juuni 2008

Loomaaed, Kiek in de Kök ning botaanikaaed saavad Euroopa Liidult kokku 70 miljonit krooni, mis on seni suurim euroraha Tallinna kultuurivaldkonnale.

Loomaaed, Kiek in de Kök ning botaanikaaed saavad Euroopa Liidult kokku 70 miljonit krooni, mis on seni suurim euroraha Tallinna kultuurivaldkonnale.

Tallinna Botaanikaaia direktor Margus Kingisepp rääkis, et aia lõunapoolsete kasvuhoonete rekonstrueerimiseks kulub neil 27 miljonit krooni. Tallinn toetab ehitust omavahenditest 5 miljoni krooniga.
Plaanis on kahe aastaga renoveerida botaanikaaia kolm lõunapoolset amortiseerunud kasvuhoonet. “Uues suures kasvuhoones eksponeerime tulevikus Hiina–Jaapani aeda idamaiste elementidega, kuhu kuuluvad ka veesilmad, ojad, kosk, samuti Hiina teemaja,” tutvustas Kingisepp.
Lisaks hakkavad tema sõnul uues kasvuhoones paiknema Austraalia ja Vahemeremaade kollektsioon ning hinnaliste orhideede kogu.
Loomaaias on euroraha suureks abiks elevantidele uue hoone ehitamisel, mis läheb maksma üle 32 miljoni krooni. Tallinn toetab paksunahaliste maja ümberehitamist omalt poolt 10,5 miljoni krooniga.
Loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et praegune elevantide olukord ei võimalda hoida loomi nende loomulikus tegevuses külastajatele nähtaval. Ka ei ole praeguses elevandimajas loomade paljunemiseks vajalikke tingimusi.
Tõsiseks probleemiks on direktori kinnitusel veel talitajate tööohutus. “Praegu on talitustöid võimalik teha vaid otsekontakti meetodil, mis on eluohtlik,” rääkis Kaal.
Eurotoetuse abil saavad lõpuks korda ka Bastioni käigud. Tallinn plaanib ajaloolised käigud ja Kiek in de Köki renoveerida tuleva aasta sügiseks, projekti kogumaksumuseks on 29 miljonit krooni.
Kiek in de Köki uuendatud ekspositsioonis saab näha ja kuulda kindluste ja sõdade ajaloost, samuti eksponeeritakse relvi. Hoone juurdeehitusse tuleb ka suur 3D-ekraan, kust saab vaadata Tallinna vanalinna ning ajalugu tutvustavaid katkendeid.
Tallinna linnakantselei välisprojektide rakendamise osakonna juhataja Katrin Savomägi sõnul oli ELi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames Tallinna piirmääraks 70 miljonit krooni ja selle summa linn terves ulatuses ka sai. “Kasutasime oma võimalused maksimaalselt ära, mis näitab, et linn on head tööd teinud,” märkis Savomägi. “Kindlasti mängis rolli seegi, et kõik kolm objekti on üleriigilise tähtsusega.”
Järgmise suure sammuna taotleb Tallinn euroraha linnalise meetme raames, kus Tallinna piirmääraks on 188 miljonit krooni. Eelisvaldkonnad on siinkohal säästva linna transpordisüsteemi arendamine, avaliku linnaruumi rekreatsiooni­alade väljaarendamine ja haljastuse parandamine.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.