Linn kujundab koos arhitektide liiduga interaktiivse arhitektuurigiidi, mis aitab leida linna põnevamaid paiku ja üritusi.
Linn kujundab koos arhitektide liiduga interaktiivse arhitektuurigiidi, mis aitab leida linna põnevamaid paiku ja üritusi.
Joonestatud või õhufotodest kaardil on eraldi tähistatud põnevamad ja tähtsamad Tallinna hooned. Kui hiirega mõne hoone peale minna, näitab giid ehitise kohta käivat teavet hoone ajaloost, arhitektidest, valmimisest, omistatud autasudest ning kasutusest läbi ajaloo ja tänapäeval.
Linna geomaatikateenistuse direktor Kristel Lelovi sõnul on kaardi eesmärk teha linnas asuv arhitektuur linnarahvale rohkem kättesaadavaks. “Näiteks kui linnaelanikule tulevad välismaalt külalised, kellele ta tahab linnas midagi näidata, siis saab kaardilt näha, kuhu võiks nad viia, ja infot, mida ehitiste kohta lisaks rääkida.”
Hoone kujutisele kaardil oleks võimalik lisada linke mitmete registrite ja andmekogude juurde. Näiteks kui huvi pakub Niguliste kirik, siis kultuurimälestiste registrist võib vaadata, et Nigulistes paikneb üheksa mälestiste hulka kuuluvat objekti. Lisaks on võimalik näha ka, millal kirik lahti on, mis kontserdid seal toimuvad ja kuidas ekskursioone tellida. Seda tänu lingile, mis juhatab meid Tallinna linna turismilehele.
Kaardile lisatakse valik jalutuskäike ühe vaatamisväärse hoone juurest teise juurde, samas on kirjeldatud ka hoonete detaile, millele võiks erilist tähelepanu pöörata.
Kaart on ajas pidevalt täienev. Giidi üheks eemärgiks oleks anda informatsiooni ka linnaruumi tekkinud uute ehitiste kohta ja tutvustada ehitusjärgus olevaid hooneid.
Giidi idee tekkis linnal mõttetalgutel arhitektide liiduga. “Arhitektide jaoks on tähtis, et tekiks selgus, kes on hoonete autorid,” räägib Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Inga Raukas.
Linnakodanik võib kaardilt saada infot plaanitava kohta, näha ehitiste ideekavandeid, lahendusi ja ideekonkursside materjale. Arhitektuurigiid pakub linnakodanikele ja turistidele ka võimalust omalt poolt sõna sekka öelda, avaldada näiteks meili teel arvamust ja teha ettepanekuid.
Lähim eesmärk on, et kaarti saaks kasutada kultuuripealinna aastast ehk alates 2011.
