Kuni 7. septembrini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseumis vaadata Eesti Tekstiilikunstnike Liidu parimaid pärle, eriti moes on hetkel viltimistehnika.
Kuni 7. septembrini saab Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseumis vaadata Eesti Tekstiilikunstnike Liidu parimaid pärle, eriti moes on hetkel viltimistehnika.
„Meie liit on teismelise ealine. Siis on grupikäitumine eriti nakkav,” iseloomustavad Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liikmed oma liidu 15. sünnipäeva puhul korraldatud näitust „MITMUS”. „Aastanäituse deviisiks on kõik, mis nakkab ja külge hakkab. Mood, paanika, viirus. Seen kasvatab end üle ja läbi niiske puu ja maa, moodustab kauneid kolooniaid, mõned neist on söödavad. Meidki süüakse? Meiegi sööme? Märgistame, armistame, muudame värvi, kuju ja suurust. Paneme ühiskonna empaatiavõime proovile.”
Tekstiilikunstnik Maasike Maasiku kinnitusel on näitus oluline, sest see esindab korraga kolme erinevat kunstnike põlvkonda. „Muuseumiruumide väiksuse tõttu oli näitusele pääsemiseks üsna tugev konkurss,“ rääkis Maasik. „Hea, et lisaks vanema ja keskmise põlvkonna kunstnikele pääses sinna ka noori.”
Tekstiilikunstnik ja õppejõud Piret Valk leiab, et tänapäeva noored kunstnikud armastavad palju erinevaid stiile ja tehnikaid segada. „Noored katsetavad, teevad palju workshope ja ühiseid töid ning võtavad appi erinevate alade kunstnikke,“ rääkis Valk tänapäeva trendidest. „Populaarseks on saanud viltimine ja moekunst.“
Maasik lisas, et tekstiilikunstnikele meeldib praegu siiski ka personaalsus ja omapärane lähenemine „Maailmas on tekstiilikunstil 5000 aastat ajalugu. Nii mõnigi leiab uue tehnika ära unustatud vanas,“ seletas ta.
Maasik peab Eesti tekstiilikunsti Põhjamaiselt vaoshoituks. „Seda iseloomustab kargus ja hillitsetus. Harva julgetakse teha näiteks tasapinnast väljuvaid töid. Vahel isegi süüdistatakse, et Eesti tekstiilikunstnikel on liiga hea maitse.“
Näitusel saab vaadata ka slaidiprogrammi võimalikult paljude Eestis tegutsevate autorite loomingust. Iga autor on programmis esindatud kolme varasema tööga tema enda valikul. Eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas kunstnik ise ennast näeb ja missuguseid aspekte oluliseks peab.
Maasiku sõnul pürgivad Eesti tekstiilikunstnikud välismaistele konkurssidele auhindu saama. „Spordist räägib meedia põhjalikult, tekstiilikunstnikest eriti mitte, kuigi paljud meist on saanud kõrgeid autasusid,“ kahetses Maasik.
Kunstniku sõnul puudub Eestil samas mujal maailmas levinud stipendiumide süsteem, mis autoreid tekstiilialal kaugele aitaks.
Näitusel on väljas 50 meistri tööd. Tuntud tegijatest osalevad Maasike Maasik, Kadi Pajupuu ja Katrin Pere. Noori esindavad alustajad Marta Kisand ja Eva Jakovitš ning üliõpilased EKA ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili erialadelt.
Tule tasuta tekstiiliseminarile!
22. augustil toimub tekstiiliseminar „15 aasta tendentsid tekstiilikunstis meil ja
naabritel.“ Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseumis. Tasuta üritus on mõeldud
(tekstiili)kunstnikele, kunstiajaloolastele, aga ka lihtsalt kunstihuvilistele.
Ettekanded keskenduvad suures osas materjalile ning eriala arengule. Seminaril
esinevad külalised ka Rootsist, Soomest, Lätist ja Leedust. Üritusi toetab Eesti
Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.
