Ajal, mil hinnad kiiresti tõusevad ja elanikkonna ostujõud väheneb, mõtlevad tootjad välja nippe, kuidas hinnatõuse veidi varjata.
Ajal, mil hinnad kiiresti tõusevad ja elanikkonna ostujõud väheneb, mõtlevad tootjad välja nippe, kuidas hinnatõuse veidi varjata.
Kõige rohkem on seni tõusnud toidukaupade hinnad, kinnitab statistikaamet – aastaga 16 %. Juuli lõpus teatas statistikaamet, et jaemüük vähenes 3% võrreldes möödunud aastaga ja peamine tarbimise vähenemise põhjus on hindade kasv.
Võisteldes ostjate pärast otsivad kõik tootjad nippe, kuidas jätta tarbijale muljet, et kaup pole kallinenud. Nagu veendusid Pealinna töötajad, on üks armastatumaid meetodeid panna vanasse pakendisse vähem kaupa. Kunagi kaalus võipakk 250 grammi. Kui palju kaalub praegu? Õigeid vastuseid on kolm: 200, 175 või 150 grammi, kusjuures silmaga pole suuruse vahet märgata. Kuidas siis aru saada, milline või on tegelikult kõige kallim? Kui vaadata hästi väikeste numbritega hinnasildile märgitud kilohinda siis selgub, et kõige odavama kilohinnaga võipakk on kõige kallim.
Varjatud hinnatõus
Konjunktuuriinstituudi põllumajandussektori teadus-töötaja Vilja Vähi räägib, et instituudis märgati sellist kauba vähenemist pakendites juba ammu. Põhjust on lihtne taibata: tootjad püüavad sel moel hinnatõusu varjata. Ostja vaatab ju enamasti hinnasilti, mitte ei märka kohe seda, et hapukoort on endise hinnaga pakis varasemast vähem. Vähi sõnul märkas ta isegi alles hiljuti, et tema lemmikkohupiimapasta pakis on nüüd vaid 300 g kohupiima. Millal kohupiimapasta oma kaalust tervelt neljandiku kaotas, ei pannud ta tähele, praegugi tundub pakend justkui endine. Veel raskem on Vähi sõnul leiva- ja saiatoodete kaalumuutust, mis on sageli vaid 10-20 grammi. Seda ei saa nimetada ka ostja petmiseks, sest seadus ei kirjuta kellegi ette, kuidas kaupa pakkima peaks – iga tootja võib seda teha just nii nagu talle meeldib. Seadusega on määratud vaid koguse märkimise viis: vedelate kaupade kogus pakendil tuleb kirjutada liitrites või milliliitrites ja teiste kaupade kogus grammides või kilogrammides. Seejuures pole määratletud, millised on vedelad kaubad – jogurtipakil kord mõõtühikuna näha nii liitreid kui ka kilogramme. Jogurti liiter kaalub aga rohkem kui kilogramm.
Vaata kilohinda
Valio Eesti AS turundusdirektor Lauri Betlem vastab küsimusele, miks on Alma jogurtitopsid kord 400-, kord 380-grammised, et tegemist on eri jogurtitega, seetõttu on ka pakendid erinevad. Pärast selgus, et märkega light on jogurti kilohind kallim. Aga Betlem ei usu, et sellised trikid ostjaid segadusse viiksid: hinnasildil on ju kilohind kirjas, kui ostja seda vaadata ei viitsi, pole firma süüdi.
Tere AS-s arvatakse teisiti. Siin eelistatakse odavamaid tooteid pakkida väiksematesse pakenditesse kui kallimaid.
Tootmisosakonna juhataja Jüri Hamburgi sõnul kaalus kohuke kunagi 50 grammi, aga seoses tooraine kallinemisega tuli tema kaalu vähendada 43 grammini. Tema sõnul on see praegu kohukese jaoks optimaalne kaal, mida vähendada ei kavatseta. Kaaluti hoopis kohukese massi suurendamist, kuid sellest mõttest tuli loobuda, sest siis oleks kohuke muutunud liiga kalliks.
Black Mama-nimeliste kohukeste üle, mis kaaluvad 38 grammi, on Hamburgi sõnul aga patt nuriseda. „Need pole kohukesed, vaid taimerasva baasil valmistatud desserdid,” lausus Hamburg, „Mõeldud eeskätt ostjale, keda esmajoones huvitab kauba tükihind.” Käesoleva kirjutise autor peab tunnistama, et ei tulnud selle pealegi, et kohukesega samas letis asuv sarnases pakendis toode, võiks kohukestest sedavõrd erineda. Väikeste tähtedega pakendile kirjutatut, ei tulnud talle pähegi lugeda.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi soovitab enne kauba korvi panemist endale selgeks teha ka selle kilohind ning võrrelda seda naaberriiulil lebava kauba omaga, samas arvestada ka hinna ning kvaliteedi suhet. Aga kui tunnete, et teile on liiga tehtud, pöörduge tarbijakaitseametisse.
Paki suurus ei näita tegelikku kogust
Kuigi mõõtmetelt on eri firmade pakendid üsna ühesugused, võib nendes sisalduva toidukauba kogus suuresti erineda.
| Hapukoor | 400 g ja 500 g |
| Või | 200 g, 175 g ja 150 g |
| Kohupiim | 250 g ja 200 g |
| Kohupiimapasta | 300 g ja 400 g |
| Mineraalvesi | 1,5 l ja 1,25 l |
| Jogurt plastmasstopsides | 400 g ja 380 g |
| Jogurt tetrapakendis | 1 l ja 1 kg (liiter kaalub rohkem kui kilogramm) |
| Kohukesed | 38 g, 40 g, 43 g |
| Pasteet | 120 g ja 110 g / 140 g ja 150 g |
| Sulatatud juust | 200 g ja 175 g |
| Sai | 310 g, 320 g, 330 g |
| Viinerid | 490 g ja 500 g |
| Jäätis vahvlitopsis | 70 g ja 75 g |
| Majonees | 900 g ja 875 g |
Aasta jooksul on piimatoodete hinnad kasvanud 28,5%, saia ja leiva hind 36,5%, liha hind 9%.
