"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Katse: redisepeenar tehase katusel? (0)
18. august 2008

Kas maja katusel kasvatatud redist tohib põske pista? Kuidas muuta Viru tunnel kunstigaleriiks? Sellistele küsimustele otsivad vastust noored linnateadlased ühendusest Linnalabor.

Kas maja katusel kasvatatud redist tohib põske pista? Kuidas muuta Viru tunnel kunstigaleriiks? Sellistele küsimustele otsivad vastust noored linnateadlased ühendusest Linnalabor.

Paar kuud tagasi külvasid linnalaborlased Regina Viljasaar, Sander Tint ja Tauri Tuvikene Eesti Kunstiakadeemia ning endise Polümeri tehase katusel mulda mitmeid köögivilju. Taimekastidesse pandi kasvama nii spinat, redis, petersell, porgand kui ka meliss, uurimaks kuidas taimed linnakeskkonnas ellu jäävad.
“Seni on taimed elujõulised,” lausus Sander. “Oleme neid juba ka ise mekkinud. Pesime peterselli suuremast tolmust puhtaks ja väliselt kõlbas ta süüa küll.”
Sandri sõnul on linna potipõllundus maailmas täna kuum teema. Näiteks Peterburis laiuvad suured juurviljaaiad juba 15 paneelmaja katusel. Üks katuse-aed annab aastas saaki umbes 500 kilo ja et taimedel jätkuks väetist, lasevad kõik korteriomanikud oma olmejäätmed kompostida. Katusepõllunduse 1993. a käivitanud Peterburi Linnaaianduse Klubi projekte toetab juba ka Euroopa Liit.
Sander leiab, et peenarde pidamine Eesti linnades on üsna tavaline.
“Ent saastatuse tõttu ei soovitaks uisapäisa igas kohas juurvilju kasvatada,” lisas ta. Regina sõnul mõõdavad nad seetõttu taimede kasvuperioodi lõpul ära selle, kui palju taimedesse keskkonnast keemilisi ühendeid on ladestunud.
Linnalaborlaste teine suur ettevõtmine on püüd panna elama Viru Keskuse maa-alune tunnel.
“Täna on see suhteliselt kõle koht,” lausub linnalaborlane Rasmus Kask. “Inimesed eksivad seal sageli ka ära ega leia õiget väljapääsu.”
Rasmus tahab korraldada avatud kunstikonkursi, mille käigus kaetakse tunneli seinad maapealset elukeskkonda kujutavate maalide või fotodega.
Kaugemas nägemuses võiks tunnel muutuda kunstigaleriiks, mis pakuks ka muusikaelamusi.
Kase sõnul on näiteks Berliini linnavõimud suutnud kunstiprojektide abil linna ilmekamaks muuta. “Suured seinapinnad antakse grafitikunstnikele, mõned viiekorruliselised majad on otsast otsani pilte täis,” lausus ta. “Ja kui Berliinis on tühi maatükk, siis selleks, et maa n-ö söötis ei seisaks ja seniajani kui maatükile muu ülesanne leitakse, saavad linlased seal ise oma projekte ellu viia. Sest linn pole vaid planeerimine, linn on elamine.”
Ka Tallinnale on laborlastel näpunäide varuks.“Info planeeringute kohta võiks elanikele olla laiemalt kättesaadav,” lausub Tauri, “miks ei võiks see olla kasvõi bussipeatustes üleval?”

Eelista kasvuhoonet!

Tallinna äärelinnades oma krundil on mõeldav juurviljade kasvatamine
juhul, kui kasvatusmaa asub piisavalt kaugel (vähemalt paarkümmend
meetrit) intensiivse liiklusega transporditeedest. Liiklusmagistraalidel
liikuvad sõidukid saastavad õhku kütuse põlemisjääkidega, rehvide
kulumisest tekkiva kummitolmuga jne, mis sadestub liiklusteede läheduses.
Saasteaineid sadestuvad taimedele ka vihmaga. Taimede saastumise
vähendamiseks tuleks neid kasvatada kasvuhoones. Nii oma krundilt kui
mujalt hangitud köögiviljad tuleb enne söömist hoolikalt pesta ja juurviljad
ka koorida.

Tervisekaitseinspektsiooni ekspert Kuulo Kutsar
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.