"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Kogu tõde rahakotist ehk tuld demokraatia pihta? (0)
18. august 2008

Hiljuti nahutas peaminister Andrus Ansip Tallinna, kuna pealinna juhtimiskulud olla liiga suured. Tegelikult on Tallinnaga samas suurusjärgus või suuremadki üldvalitsemiskulud ju ligi poolesajas omavalitsuses - sealhulgas Pärnus, Kuressaares, Viimsis, Elvas jne.

Hiljuti nahutas peaminister Andrus Ansip Tallinna, kuna pealinna juhtimiskulud olla liiga suured. Tegelikult on Tallinnaga samas suurusjärgus või suuremadki üldvalitsemiskulud ju ligi poolesajas omavalitsuses – sealhulgas Pärnus, Kuressaares, Viimsis, Elvas jne.

Alustuseks võiks rääkida sellest, mis peaministri meeli enim erutas – rahast. Kui asjadest objektiivselt rääkida, siis valitsemiskulude mahu suhtes ühe inimese kohta on Tallinn omavalitsuste vastavas nimekirjas ju n-ö keskpaigas. Eesti 227 omavalitsuse seast on Tallinnast suuremad üldvalitsemiskulud ju ligi sadakonnas omavalitsuses sealhulgas näiteks Pärnus, Kuressaares, Viimsis. Valitsemiskulude osakaal Tallinna kuludest on 12,7%, Eesti linnade-valdade tulugruppide keskmine on aga 13,1 %. Seega ei vasta jutt Tallinna halduskulude liiga suurest mahust sugugi tõele.

Kui veel näiteid tuua, siis Eestis on ühe elaniku kohta suurimad üldvalitsemiskulud näiteks Sonda vallas – 11 442 krooni. Väikseimate kuludega paistab silma Tarvastu vald 997 krooniga. Tallinna üldvalitsemiskulud ühe elaniku kohta on 2059 krooni.
Peaministri sõnades valitsemiskulude, linnaosade ja raha aadressil peitusid ka sellised vastuolud, mis tekitasid küsimuse – kas peab ta meie kõigi ees iseendaga kahekõnet? Sest esmalt kuulutas valitsusjuht seda, et näiteks omavalitsuste liitmise ehk riigi haldusreformi esmane eesmärk on avalike teenuste parem kvaliteet, mitte raha. “Kokkuhoidu sellega ei saavuta, ühinenud vallas tuleb kvaliteet kallimalt kätte,” lausus Ansip.

Peaminister vaidleb iseendaga?

Tallinnas loeb valitsusjuht seevastu millegipärast ainult sente, otsides mooduseid, kuidas pealinna inimeste arvelt kokku hoida. Siin tahaks ta justkui ainuüksi raha nimel võimu koondada, muud sihid ehk linna areng pole olulised.
Peaminister väitis oma sõnavõtus ka seda, et just Tallinna linnaosad on ühed ebamäärased moodustised ja eriti kallid üleval pidada. Ent vaatame ka linnaosade küsimuses korraks Euroopas ringi. Viinis on 23 linnaosa, Göteborgis 21, Malmös 10, Oslos 15, Stockholmis 18 jne. Põhja-Rein- Vestfaali liidumaal tuleb aga seaduse kohaselt lausa igas rohkem kui 20 000 elanikuga linnas moodustada linnaosad!
Linnaosade moodustamise põhjus on iseenesest samuti lihtne – võimuesindajad ja avalikud teenused peavad asuma inimestele võimalikult elukoha lähedal. See on demokraatlik põhimõte, mida järgib kogu Euroopa. Tallinna linnaosad pole ju ka kerkinud tühjalt kohalt, nende sünni taga on rahva tahe! Linn jagati iseseisvuse taassünni aastatel linnaosadeks arvukate rahvaarutelude tagajärjel kodanikeühenduste kaasabil. Ja teisiti polekski see ühes Euroopa riigi demokraatlikus pealinnas võimalik olnud. Fakt, et Eesti keskmiste valitsemiskulude mahu juures suudab Tallinn rahastada ka 8 linnaosa toimimist näitab ju head majandamist ja ka linnaosade valitsemiskuludeks kulub tegelikult vaid veidi üle kahe ja poole protsendi linna eelarvest.
Põhjus, miks valitsusjuht huupi Tallinna pihta tulistab, on ilmselt püüus sel moel riigieelarve puudujäägist kui ka ülisalastatud eelarveprotsessist natukenegi tähelepanu eemale juhtida. Kui tema sõnu aga tõesti tõe pähe võtta, siis jääb ilmselt kogu Eesti avalikkusele ülimalt arusaamatuks, millega teenisid ühtäkki Tallinlased, sealhulgas ühed põlisemad linnaelanikud, nõmmekad, ära peaministri viha! Sest linnaosa – see pole vaid rahanumber, ega juhtimisinstrument – see on sealsete elanike identiteet! Suurtes linnades tuleb alati anonüümsuse vältimiseks soosida väiksemate kogukondade ühtekuuluvustunde teket.
Ja kuigi ka „mägede” isikupäratust sageli kritiseeritakse, seostavad ka paljud Haabersti ja Lasnamäe elanikud Tallinna uuringute kohaselt end eelkõige oma linnaosaga. Vähemalt pooled Tallinna elanikest on küsitluste kohaselt linnaosade tegutsemisega ka rahul. Antud kontekstis on nimetatud sõnavõtt linnaosade mõttetuse suhtes rünnak Tallinna eri piirkondade elanike eneseteadvuse pihta.
Teiseks – Tallinnas on linnaosade olemasolu põhjendatud ka ainuüksi seetõttu, et Tallinna piirkonnad on tõesti suhteliselt eriilmelised. Tallinna elukeskkond ja sotsiaalsed probleemid eri linnaosades on erinevad. Just sellega põhjendatakse ka Euroopas linnaosade olemasolu vajadust.

Oravad särasid

Ja kas polnud see mitte valitsusjuhi erakonnakaaslane – välisminister Urmas Paet, kes säras linnaosavanemana leheveergudel raporteerides pressile Nõmme pidevatest edusammudest! Ka aastaid Piritat juhtinud Ülle Rajasalu ei jäänud temast aktiivsuselt palju maha.
Võiks muidugi ka arutleda selle üle, mida arvata nendest paljudest omavalitsustest, kelle valitsemiskulud on näiteks omavalitsuste keskmisest ja ka Tallinnast suuremad ja neil pole muu hulgas ka linnaosi ega ameteid.
Järeldus on ilmne – taolistele arvudele hinnangu andmisel tuleb alati silmas pidada, et vaid üks rahanumber ei peegelda kunagi omavalitsuse toimimise efektiivsust või ebaefektiivsust. Rahandusministeeriumi andmed omavalitsuste kohta pole ei omavalitsuste võimekuse ega efektiivsuse edetabel.
Omavalitsused on väga erinevad, tegutsevad erinevates tingimustes ja peavad lahendama erinevaid Ja ka rahandusministeeriumi andmete kogumise metoodika üle võiks pikalt arutleda, sest erinevatel omavalitsustel on kohati üldvalitsemiskulude hulka liidetud erinevad kulud – mis ei peaks üldvalitsemiskulude seas üldse olema.
Ei saa unustada ka seda, et Tallinn peab olema riigis suunanäitaja ning on võtnud endale palju rohkem ülesandeid kui enamik teisi omavalitsusi. Näiteks halduslepingute alusel täidab Tallinn mitmeid ülesandeid (sotsiaalhoolekandes, tervishoius, keskkonna- ja muinsuskaitses jne), milliseid teised vallad ja isegi mitte suuremad linnad ei täida. Tallinn ehitab unikaalse elamuehitusprogrammi raames oma elanikele üürikortereid, maksab lastele ja eakatele toetusi, seades näiteks esimesena sisse oma eakatele häirenuputeenuse. Samuti on mitmete riikliku tähtsusega objektide haldamine (laululava, loomaaed, vanalinn jne) olnud aastaid valdavalt või lausa sajaprotsendiliselt tallinlaste õlul.
Niisiis, kas avalikkus sai ka tegelikult antud teema osas kuidagi targemaks? Kahjuks mitte. Ilmselt on ainus tõde see, et täna peavad olema riigi kõik demokraatlikud jõud ja avalikes huvides tegutsevad institutsioonid valvel – järgmisena tulistab rahahädas terminaator oma kriitikavalangu võib-olla just teie pihta.

Üldvalitsemiskulud elaniku kohta kroonides eri omavalitsustes

Võru  2 976
Pärnu  2 277
Kuressaare  2 134
Tallinn  2 059
Viimsi  2 084
Elva  2 534
Kiili  2 847
Suurima kuluga (ühe laniku kohta):
linnadest – Kallaste  4 319
valdadest – Sonda  11 442
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.