"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Lapsed rämpstoidu küüsis (0)
18. august 2008

• Põhikooli õpilaste seas on sagenenud maiustuste ja rämpstoidu söömine. • Vähenemas on aga suitsetamine ja kasvamas tervisespordiga tegelemine. Tallinna 9. klassides läbi viidud uuring näitab, et õpilaste seas on sagenenud ka kiirtoidu söömine – 45% õpilastest vastas, et nad söövad kiirtoitu iga päev, sama näitaja aastal 2003 oli 31%.

Põhikooli õpilaste seas on sagenenud maiustuste ja rämpstoidu söömine.
• Vähenemas on aga suitsetamine ja kasvamas tervisespordiga tegelemine.

Tallinna 9. klassides läbi viidud uuring näitab, et õpilaste seas on sagenenud ka kiirtoidu söömine – 45% õpilastest vastas, et nad söövad kiirtoitu iga päev, sama näitaja aastal 2003 oli 31%.

Sagenud on ka suhkrut sisaldavate jookide tarbimine ja maiustuste söömine: 41,4% poistest ja 49,2% tüdrukutest söövad maiustusi iga päev või sageli.
Hamburgeri sööjate arv ei ole muutunud, väikest langustendentsi on siiski märgata kartulikrõpsude tarbimises. Vähenenud on aga sepiku ja leiva söömine.
Ülekaalulisust täheldati 14,7%-l õpilastest. „Kipume unustama, et laps saab oma väärtushinnangud ning harjumused just kodust,“ ütleb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervishoiuosakonna juhataja Ene Tomberg. Laste ülekaalulisus on tema kinnitusel murettekitav probleem kõigis Euroopa riikides, sest sellega kaasnevad nii tõsised tervisehäired kui ka kiusamine kaasõpilaste poolt.
Üle 2/3 õpilastest söövad uuringu kohaselt iga päev puuvilju, joovad mahla ning piima. Aedviljade igapäevane söömine püsib Tombergi sõnul siiski soovitust madalamal – vaid viiendik poistest ja kolmandik tütarlastest tarvitab neid iga päev.
Viimastel aastatel on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt toetatud tasuta koolieinet söövate õpilaste arv kiirelt kasvanud, vaid 6% küsitletuist ei söö sooja koolieinet. Vene õppekeelega koolides on koolitoidu sööjaid rohkem kui eesti omades.
Samal ajal on langenud suitsetavate õpilaste osakaal, kuid üle kolmandiku õpilastest suitsetab siiski endiselt, neist 14,2% iga päev. Sooline erinevus on praktiliselt kadunud. „Suitsetamist seostatakse parima sõbra või mõne pereliikme suitsetamisega, samuti televiisori vaatamisega,“ rääkis Ene Tomberg. „Vanemate küsitlusest ilmnes, et sageli pole nad oma lapse suitsetamiseharjumusest üldse teadlikud.“
Populaarsemaks on muutunud tervisesport – ainult 25% poistest ja 29% tütarlastest ei tegele väljaspool kooli regulaarselt spordiga.
Uuring näitas ka, et poiste seas on uimastite kasutamine kasvanud 16,8%-lt 2003. aastal 23,4%-ni, tütarlaste seas on see arv vähenenud 10,8%-lt 8,4%-ni.
Uuring näitas veel, et just poistel esineb sagedamini nii süstoolse kui diastoolse vererõhu tõus. „Kuna laste ja noorukite hüpertensioon püsib sageli kuni täiskasvanueani, on vererõhu kõrgenemise korral oluline varane sekkumine,“ rõhutas Tomberg.
Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul koorus uuringust välja tõsiasi, et õpetajate meelest vajaksid lapsed koolis pidevat tervisekasvatust. „Ka õpetajad ise peaksid näitama head eeskuju ja loobuma suitsetamisest,” lausus ta. Tallinna 9. klasside õpilaste tervise ja tervisekäitumise uuring viidi läbi juba viiendat korda, sel õppeaastal osales 16 eesti ja vene õppekeelega kooli. Tervisekontrollis käis ja ankeetküsitlusele vastas 1084 õpilast.
Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008-2015 eesmärgiks on linnaelanike tervise edendamine, hinnates perioodiliselt linlaste tervisenäitajaid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.