Sajad inimesed tormasid taasisesevuse ärevatel päevadel paljaste kätega vene sõjamasinate ette. Linnavõim saatis teletorni kaitsvale rahvale arbuuse ja virsikuid ja pidi kinni maksma ka dessantväelaste vägijoogid teletorni kohvikus.
Sajad inimesed tormasid taasisesevuse ärevatel päevadel paljaste kätega vene sõjamasinate ette. Linnavõim saatis teletorni kaitsvale rahvale arbuuse ja virsikuid ja pidi kinni maksma ka dessantväelaste vägijoogid teletorni kohvikus.
1991. 19 augustil toimus Moskvas riigipööre Gorbatshovi kukutamiseks. KGB ehk vene eriteenistuse ja Nõukogude Armee algatusel kuulutati välja erakorraline olukord. Samal ajal hakkavad Eesti suunas mürisema vene soomuskolonnid.
Ülemnõukogu esimehe Ülo Nugise üleskutse peale oli Raadiomaja ja telemaja juurde kogunenud sadakond inimest hoonete kaitsele. Päeval lohisesid poodide uste taga pikad sabad. Murelikud inimesed ostsid kokku kõike, mis kätte sattus – ka kaupa, mis tavaliselt riiulitele seisma jäi. Eriti hästi läksid konservid ja purgisupid, aga ka pesemisvahendid ja majapidamistarbed. Pealinna poodides ei jätkunud piisavalt saia.
Ostupaanika vajas leevendamist
Kell kolm pärastlõunal kogunesid linnavalitsuse juhid linnapea Hardo Aasmäe kabinetti, et arutada Moskva riigipöörajate nõudmisi ja olukorda linnas.
„Linnavalitsuse tööpõld oli siis palju laiem,“ on toonane linnapea Hardo Aasmäe meenutanud. „Näiteks kogu linnarahva toitlustamine ja kaubandus toimis linnavalitsuse juhtimisel.“ Aasmäe arvas, et kui muu ei aita, tuleb panna veelgi rohkem kaupu talongidele, et ostupaanikat leevendada. Põhimureks oli veel, kuidas tagada linnas häireteta küte, transport ja veevarustus. Kõigi võimalike probleemide kiireks kõrvaldamiseks jäeti linnavalitsusse ööpäevaringne valve, esimesena istus valves linnapea ise.
Toonane volikogu esimees Andres Kork meenutab tolleaegseid meeleolusid öeldes, et linn massirahutusi iseenesest ei kartnud.
„Enne Pihkva dessantvägede tulekut ei olnud linnal vaja karta ka korra pärast,” lausus ta. „ Kõik hoidsid kokku. Mitte ainult eestlasi, vaid ka teisi rahvusgruppe oli see nõukogude aeg ära tüüdanud. Ainsana oli vaenulikult meelestatud Matrossovi polk Tondil.”
Ööl vastu 20. augustit saabus Eestisse tagasi ka Soomes viibinud peaminister Edgar Savisaar ja tema valitsuse välisminister Lennart Meri. Meri sõnul jälgisid kahe riigi satelliidid (sh USA ) selle järele, et nende paat ikka Eestisse jõuaks.
Vaenuväed hajutati laiali
Kell 1.10 öösel esineb valitsusjuht Edgar Savisaar juba raadios. «Isehakanute võim Moskvas on ebaseaduslik. /…/ «Me peame tunnistama, et kaalukausil on demokraatia saatus, iseseisvuse saatus.» /…/ Öösel kell kolm loeti Eesti Raadios ette ka Eestimaa Rahvarinde pöördumine, et korraldada Vabaduse väljakul massimeeleavaldus, mis mõistaks hukka riigipöörde katse, avaldades toetust Boris Jeltsinile.
20. augustil kell 13.00 jõudsid Pihkva dessantväed Tallinna – küll kõigest osa teele saadetutest, sest ülejäänud jäid tehniliste viperuste tõttu maanteele või kraavi. Sõduritel ja ohvitserid ei teadnud, mida edasi teha. Koos Nõukogude sõjaväe Tallinna komandandiga käis Ülemistel soomukitega kohtumas ka linnapea Hardo Aasmäe. „Küsimus oli selles, kas sõjavägi jääb Tallinnasse välilaagrisse või jaotub üle linna laiali. Saavutasime, et sõjavägi majutati laiali ja nii saime hakata nende omavahelist sidet segama.“
Päevases linnavalitsuse teabetunnis rahustasid linnavõimud ajakirjanikke, et leiba jätkub, hoolimata pikkadest järjekordadest ning piisab ka riisi, jahu ja mannat.
16.00 on vabaduse väljak rahvast tulvil. Hoolimata riigipöörajate poolt kehtestatud kogunemiskeelust, olid kõik kogunenud miitingule „Diktatuur ei lähe läbi!” demokraatia toetuseks. Kõnedega esinesid Edgar Savisaar, Heinz Valk, Rein Veidemann jt. Meelavaldusel nõutakse Eesti Vabariigi taastamise väljakuulutamist Ülemnõukogu poolt.
21. augusti öösel kella nelja paiku jõudsid dessantväelased teletorni juurde ja võtsid rünnakuga enda kontrolli alla ehitise esimese ja teise korruse, et takistada info levimist läänemaailma. Juba paar tundi hiljem on esimesed inimesed teletorni kaitsel.
Keskpäeval läksid toonane Tallinna volikogu esimees Andres Kork, toonane politseiülem Raik Saart, mitmed volikogu vene saadikud jt. teletorni juurde saabunud dessantdiviisi kavatsusi uurima.
„Arvasime, et parem on sõduritega otse kontakti võtta,“ meenutas Kork. „Andsime neile edasi Jeltsini ukaasi, milles tunnistati riigipööre ebaseaduslikuks. Muidugi kui nende ülemused märkasid, tuli lendlehtede jagamisele lõpp.” Teletorni juures käigust on Korgil eredad mälestused. „Inimesed tulid ju omal vabal tahtel ilma relvadeta teletorni kaitsma,“ lausus ta.
Tasuta arbuusid kaitsjatele
Linna asi oli Teletorni juurde ka toitlustamine organiseerida ning appi tulid mitmed ettevõtted nagu “Tulika“, „Gloria“ jt. “Liiva juurviljabaas” saatis kaitsjatele 5 tonni tasuta virsikuid ja arbuuse.
Pärastlõunal saabus teletorni juurde peaminister Savisaar, kes lõplikult selgitas putšistidele, et riigöördekatse on nurjunud.
Õhtul lahkusid vene väed teletornist ning kella üheteist ajal õhtul lahkus Võru ja Pihkva suunas 78 lahingu- ja 43. teenindava transpordi masinat.
Sõjavägi polnud õnneks teletorni eriti lõhkunud, ent Aasmäel on kahjudest omad mälestused.
„Suu võtab siiani muigele, et teletorni kohvikust, kus müüdi kaupa valuuta eest, tuli pärast vene sõjaväe lahkumist maha kanda 1200 USA dollari eest välismaist napsi,“ ütles Aasmäe. „Eks sõjaväelased istusid kohvikus, vaatasid Helsingit ja muudkui jõid kallist kraami. Kirjutasin mahakandmise otsusele südamerahus alla, mõtlesin, et kui tõesti Vene sõjaväest 1200 dollari eest lahti saime, siis on küll asi odavalt kätte tulnud.”
