"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Kultuurikatlas Islandi elustav kunst (0)
25. august 2008

Peagi Tallinnasse jõudev Islandi disaini näitus räägib kuidas kunst võib päästa hingitseva väikeettevõtte.

Peagi Tallinnasse jõudev Islandi disaini näitus räägib kuidas kunst võib päästa hingitseva väikeettevõtte.
Disainifestivali Arts and Lights in Tallinn raames saab 26.-28. septembril Kultuurikatlas näha seni Eestis vähe tuntud Islandi disaini.
Näituse külastaja saab aimu kuidas toimib Eestist väiksem disainikogukond, kuidas suhestuvad Islandi loojad keskkonda, loodusesse ja igapäevasesse ellu ja kas sealsed disainerid samastavad end pigem toote kujundaja või kunstnikuna.
Näituse kuraatori Monika Järje sõnul oli tal tekstiilikunstnikuna alguses huvi Islandi tekstiilidisaini vastu, kuid suhteliselt eraldatud maa kunstiga tutvudes tundus, et ainult sellest jääb väheks.  „Island on väike maa, seal on väike turg ja disaineritel sarnased mured,” selgitas Järg. “Meil tekkis endil tahtmine sellest rohkem teada saada. Vastukaja islandastelt oli hästi positiivne, saime kohe kontakti ja sõitsime ka sinna olukorraga lähemalt tutvuma.”
Näitusel saab näha nii esemeid kui installatsioone. Soov on näidata disaini ja loovat mõtlemist igapäevase elu loomuliku osana. Valiku põhirõhk on tekstiilil ja tootedisainil, millega haakuvad nii valgus-, graafiline kui keskkonnadisain. Esindatud on näiteks Adalsteinn Stefanssoni lumeräitsakalaadsed, mustrilised ja kuju muutvad lühtrid, rühmituse Vík Prjónsdóttir tekkide ja rõivaste hübriidid ning Sruli Rechti kokkupandav ja mapina kaasa võetav laud.
Näitusel on ka esemeid, mille kujundamisel on autor kasutanud Islandi omapära. “Sellised on Dögg Gudmundsdottiri kalanahkadest lambid ja Tinna Gunnarsdottiri
laavakividest pallid, mis kaunistavad aeda ja on ühtlasi hästi praktilised, näiteks istumiseks mõeldud,” seletas Järg. “Islandi disaini eripära on see, et esemete taga on palju legende, põhjalik lugu, kuidas ja mis põhjustel üks või teine asi loodi. Tihti räägitakse, et meil oleks samuti esemetele lugusid vaja.”
Sruli Rechti hülgekujulised tekid on aga hea näide disainerite ja väiketootjate koostööst.
“Väiketootjal, kes tegi lambavillast traditsioonilisi kudumeid, ei läinud  hästi,” rääkis Järg. “Disainerite grupp hakkas ettevõttega koostööd tegema ja elavdas tootmist.”
Mõningaid näitusel näha olevaid tooteid saab edaspidi hakata ostma Tallinnast SooSoo galeriist.
Islandilt tulevad kohale ka 5 disainerit. Et aga tegemist oleks pigem kultuurisündmuse, kui staatilise näitusega, saab ürituse taustaks kuulata Islandi muusikat. Muusika  on Islandi kaasaegsest kultuurist lahutamatu ja seetõttu näitusele hästi sobiv. Järje sõnul tuntaksegi Eestis pigem Islandi muusikat. „Muusika osas on Eestil Islandiga tihedad sidemed, kuid kunstist ei teata seni midagi,“ lausus ta.
Peale Monika Järje kureerib näitust Keret Altpere, üritust toetab Kultuurkapital ja Islandi Disainikeskus. Näituse märksõnad on vabadus nii loomingus kui elus, julgus, ausus, mängulisus ja underground.

Särav valgusmood pimedal tänaval

• Islandi kunstiga samal ajal algab ka 16. oktoobrini kestev näitus „Poola disain kaasajal“ Galeriis SooSoo aadressil Soo 4. Näitusel saab ülevaate Poola viimase aja parimast disainist.
• 26. septembril toimub aga paljudes riikides menukalt üles astunud Portugali valgusmoe etendus Light Parade Kultuurikatla ja Laboratooriumi tänava vahel. Etenduseks õpetatakse välja 20 kohalikku modelli või näitlejat, kes siis paraadi ajal pimedas lambikestega kaetud kostüümides tantsiskledes moedemonstratsiooni teevad. Eesmärk on meelelahutuslikult näidata eri kunstiliikide koostööd.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.