"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Mängupargid – miks mitte ka Tallinnasse? (0)
25. august 2008

Helsingi linna poolt rajatud 71 mängupargis on lastel võimalik kaasa lüüa mitmesugustes huvitegevustes ning neile pakutakse seal ka süüa – suviti lausa tasuta.

Helsingi linna poolt rajatud 71 mängupargis on lastel võimalik kaasa lüüa mitmesugustes huvitegevustes ning neile pakutakse seal ka süüa – suviti lausa tasuta.
Olgu kohe öeldud, et Helsingi linna poolt rajatud laste mängupargid pole eesti mõistes ainult rohealad, vaid mängupargis asub alati ka maja, kus paiknevad ka laste ringiruumid ja mängutoad. Kokku on Helsingis lausa 71 mänguparki.
“Mängupark on tõeliseks päästerõngaks väikelapse emale,” iseloomustab mänguparke põline helsinglane ja kahe lapse ema Elina Nieminen. ”Seal on võimalik tuttavaks saada nii väikelaste emadega kui leida lapsele sõpru. Mängupark on noortele lapsevanematele kohaks, kus vahetada kogemusi ja suhelda.”
Lisaks korraldavad mänguparkides töötavad juhendajad lastele tasuta iga päev ka mitmeid tegevusi. “Musitseeritakse või sporditakse või siis arendatakse laste käelisi oskusi mitmete kunstiharrastustega,” kirjeldab Helsingi linna mänguparkide juhendaja Arja Virolainen.

Koolilaste lemmikpaik
 Virolaise sõnul peab enamasti väikelaps ehk koolieelik pargis olema koos lapsevanemaga. Ent 12 pargis on võimalik anda oma laps ka kuni kaheks ja pooleks tunniks hoida.  Lapsehoiu eest tuleb maksta vaid 1 euro 15 senti ning lastega tegeletakse sel ajavahemikul aktiivselt, korraldades neile mänge või arendavaid tegevusi.
Samas – mängupark pole siiski olemuselt lasteaed ehk pideva lapsehoiu vajaduse korral peab lapse siiski lasteaeda paigutama.
Pärastlõunati saabuvad mänguparkidesse juba koolilapsed, kes saavad seal sportides ja mängides aega veeta. Sel juhul täidab mängupark kaudselt otsekui pikapäevarühma rolli. “Koolilapsed ootavad siin sageli vanemaid ja nad võivad teha ka oma õpitükke,” lausus Virolainen.
Tegevusjuhendaja jälgib ka parkides viibivate laste läbisaamist, ennetades või lahendades vajadusel konflikte.

Parki otse sünnitusmajast?
 Suvel saavad mänguparkides viibivad lapsed linna rahade eest parkides täiesti tasuta süüa – enamasti suppi või putru.
Sügisest kevadeni pakutakse aga just kõikidele koolilastele spetsiaalselt mänguparkides süüa, see maksab kuus 30 euro ringis ja nimetatud soovist peab vanem mängupargile enne teada andma.
Mängupargid on niivõrd oluline osa helsingi laste argielust, et neid tutvustatakse beebiootel paaridele juba pereloengutes.
Järgmisest sügisest suunatakse aga Helsingi linna poolt kõik sünnitajaid lausa ametlikult oma elupiirkonna mängupargiga tutvuma – et aidata neil luua samaealiste laste vanematega tutvusi.
Suvel toimub juhendajate käe all pargis palju vahvaid üritusi nagu näiteks teemapäevad, spordivõistlused ja erinevad mängud. Peaaegu kõikides parkides on ka bassein, milles on kogu suve aja vesi.
Mänguparkide unikaalsus seisnebki asjaolus, et mitmed lastele mõeldud teenused (lastehoid, ringid) on koondatud linna poolt ühte majja ja just nimelt rohelusse ehk parkidesse. “Eesmärgiks on, et lapsed saaksid enamuse seal veedetud ajast siiski õues värskes õhus olla ja võimalikult palju liikuda,,” lisas Virolainen.
Ka Eestis eksisteerivad ju laste mängutoad, aga kahjuks asuvad nad siseruumides ja neil pole reeglina lastele õueala jooksmiseks pakkuda. Samuti on nad ju erakätes.
“Taolised mängupargid on unikaalsed isegi mujal Soomes,” nendib Virolainen, kelle sõnul on mängupargid linna laste peamiseks ajaveetmiskohaks. Pargid on juba ligi 90 aastat vanad ja isegi Soome teiste piirkondade elanikud kadestavad neid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.