Noorsootöö ja haridus
„Noorte infokeskuste töö organiseerimisel on Tallinn Helsingilt eeskuju võtnud,” lausus spordi ja noorsooameti juhataja Rein Ilves. „Lähiajal on plaanis Helsingilt üle võtta ka vabatahtlike noorsootöötajate koolitamise ja rakendamise programm. Veel oleks Tallinnal Helsingilt õppida palju tänavanoorsootöö osas (osaliselt oleme sellega juba tutvunud sel aastal), virtuaalse noorsootöö osas ja multikultuurse noorsootöö osas.”
Helsingi Noorsooamet on avaldanud huvi Tallinna noortelaagrite toetamise süsteemi ja laagrikasvatajate koolituse vastu.
Viimaste aastate jooksul on koostöö läinud väga tihedaks. Helsingi spordiamet on käinud külastamas meie spordiasutusi ja tundnud huvi meie sporditegevuse toetamise korra vastu. 
Ka Kopli Ametikooli taasavamise ettevalmistamisel oli Tallinnal tihe koostöö Helsingi haridusametiga. Toimus kutseõppe valdkonnas konverents ametikoolituse teemal –  uue ametikooli projektijuht külastas Helsingi ametikoole ja tutvus muuhulgas ka õpipoisikoolituse süsteemiga. 
Tallinn on rakendanud ka abiõpetajate süsteemi saades kogemusi Helsingi koolidest.

Ühine alkoholi ja uimastivastane võitlus
Helsingi ja Tallinn alustavad sügisel tihedat koostööd ka alkoholi, uimastite ja HIVi leviku tõkestamiseks.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul püüdlevad pealinnad eelkõige selle poole, et alkohol ja uimastid muutuksid noortele vähem kättesaadavaks.
„Soomlased on välja töötanud efektiivse koolitervishoiu programmi, mille plaanime üle võtta,“ rääkis Martinson.
Suurimaks ühiseks probleemiks on just alkohol – ka Soomes on viimastel aastatel alkoholi tarbimine noorte hulgas plahvatuslikult tõusnud. „Peame koos välja töötama uued meetodid varajaseks sekkumiseks,“ märkis Martinson.
Martsinsoni sõnul on HI-viirusesse nakatumise riskigrupiks sageli turistid ja süstivad narkosõltlased. „Kindlasti vaatame väga terava pilguga üle meie reisisadama ja seal üles riputatud reklaamplakatid,” lausus Martinson. „On väga taunitav, et praegu näeb seal peamiselt suuri viinareklaame. Ennetustöö peab hakkama juba sellest hetkest, kui inimene astub laevalt maha ja näeb silte, mis hoiatavad teda võimalike ohtude eest.”

Tallinna moodne ­valgustussüsteem
“Veel mõned head aastad tagasi oli Tallinna tänavavalgustussüsteem Helsingi omast oluliselt ees,” lausub Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann. ”Nad vaatasid kui imeasja meie valgustussüsteemi, kus ühest arvutist võib 3-4 minutiga kogu linna 50 000 valgustit sisse ja välja lülitada.
Helsingi ehitusameti ja Tallinna kommunaalameti koostöö on pidev, kohtume vähemalt kaks korda aastas. Helsingi ametnikele on Tallinnas uudne ka see, et Tallinn ostab väga palju teenuseid riigihangetega erasektorilt sisse. Nende jaoks on huvitav infot saada selle kohta, kuidas me neid protsesse juhime.
Helsingis ei ole ka sellist barokset Kadrioru parki, taoliste aedade hooldamist on nad käinud Tallinnas uurimas.”