"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Põlev tuvi ja koolid ­buldooseriga maha? (0)
25. august 2008

Kas poleks mitte tark pealinna vanad koolid buldooseriga maha lükata ja kas mitte põlev tuvi ei võiks taas Niguliste kirikut süüdata. Sellised huvitavad mõtted ringlesid neljapäeval suvepuhkuselt naasnud Tallinna linna rahvaesindajate peades.

Kas poleks mitte tark pealinna vanad koolid buldooseriga maha lükata ja kas mitte põlev tuvi ei võiks taas Niguliste kirikut süüdata. Sellised huvitavad mõtted ringlesid neljapäeval suvepuhkuselt naasnud Tallinna linna rahvaesindajate peades.
Istungi alguses kutsus Tiina Mägi (Reformierakond) volikogu saadikuid suuremas üksmeeles töötama. „Meil on nüüd viimane hooaeg siin istuda ja küll oleks hea, kui see volikogu koosseis ei läheks ajalukku kui pidevalt kisklev ja pingiridade järgi õigust otsiv kooslus,“ rääkis Mägi. „Mulle hirmsasti meeldiks, kui me suudaksime selle hooaja siin saalis teha tööd nii, et me ei otsustaks, et mõte oli hea aga öeldi välja valest reast.”
Pärast Mägi kõnetooli läinud Peeter Mardna (fraktsioonivaba) hurjutas aga valesti parkivaid saadikuid: „Kaks linnavolinikku, kes parkisid santidele mõeldud kohtadele, palun parkige oma autod ümber. Ajakirjanikud olid kohal ja juba pildistasid, tegid märkmeid, et invaliidide kohtadel poe ees seisid linnavolinike autod.“
Abilinnapea Kaia Jäppinen tuli ette kandma plaani, mille järgi teeb linn erapartneri abiga korda lisaks tänavu valmivale üheksale koolile veel kaheksa koolimaja. „Oleks suur risk, kui me oleks läinud edasi samas tempos nagu aastaid mindi ja me suudaksime linna eelarvest renoveerida vaid üks-kaks kooli.” ütles Jäppinen. „Eriti arvestades meie koolide tehnilist olukorda. Suur osa neist on ehitatud 1970ndatel, mõned isegi 1960ndate lõpus ja pole kolm-nelikümmend aastat praktiliselt renoveerimist näinud. On suur risk, kui me ei mõtle oma laste peale ja näiteks katus kaela kukub.“

Koolid buldooseriga maha
Tarmo Kruusimägi (IRL) uuris selle peale, kas poleks odavam ehitada halva ehituskvaliteediga vanade koolimajade asemel uusi. „Võime öelda, et need koolimajad on tulnud meile kätte nullhinnaga aga me oleme nende remonti matnud juba suure hulga raha. Kas poleks mõtet olnud vanad koolid buldooseriga kokku lükata ja ehitada uusi 21. sajandi koolimaju?“ küsis Kruusimäe.
Jäppinen vastas, et seda on kaalutud, kuid paljud koolihooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Olemasolev koolimaja on lisaks teatud sümbol põlvkondadele, kes on seal käinud.“
Koolide renoveerimise plaan võeti 45 poolthääle ja mitte ühegi vastuhääleta vastu.
Volikogu aseesimees Tarmo Lausing (Keskerakond) ei saanud tagasi hoida oma heameelt otsuse üle. „See linnavalitsus läheb ajalukku kui esimene linnavalitsus, kes pärast taasiseseisvumist suudab renoveerida koole kiiremini, kui on koolide lagunemistempo,“ lausus ta.

Niguliste jäägu riigile
Suurem arutelu tõusis eelnõu üle, millega linnavolikogu teeb vabariigi valitsusele ettepaneku jätta Niguliste kirik endisele omanikule tagastamata. „Nagu me kõik teame asub selles hoones praegu Niguliste muuseum-kontserdisaal. / – / See on objekt, mis pole oluline ainult Tallinnale vaid kogu Eesti riigile. Seetõttu on taotlus vabariigi valitsusele õigustatud,“ rääkis eelnõud ette kandnud abilinnapea Jäppinen.
Matti Tarumil (Isamaliit) oli linna ettepanekust oma arusaam. „Kuigi dokumentides otseselt niimoodi kirjas ei ole, siis mulle on jäänud küll mulje, et Tallinna linn võimleb siin sellepärast, et Niguliste kirikut endale saada,“ lausus Taru.
„Tallinna linn on eelkõige huvitatud, et Niguliste säiliks kultuuriobjektina,“ pareeris Jäppinen.
Tarmo Kruusimäe päris Jäppinenilt seepeale Niguliste tuleohutuse kohta. „1981. aastal läks Niguliste kirik põlema,“ meenutas Kruusimäe. „Ametlik juurdlus tuvastas, et keevitustööde käigus süttis tuvi, kes lendas üle kolme ja poole meetrise tulemüüri, mille tagajärjel torn süttis. Kas linnavalitsus on arvestanud, et taolisi juhtumeid enam ei korduks?“ 
„Kindlasti oli see kahetsusväärne juhtum, kuid tuvide lennuvõimet me küll piirata ei saa,“ vastas Jäppinen.
Ülle Rajasalu (Reformierakond) arvas oma sõnavõtus, et kultuuriüritusi saaks kirikuhoones kindlasti teha ka siis, kui see oleks luteri kirikule tagastatud. „Kunstimuuseum seal säilib ja kindlasti ei ole ta inimestele suletud,“ lausus Rajasalu.
Muidu rahulikus toonis kõne ilmestamiseks oli aga Rajasalu kõnepulti millegi pärast kaasa võtnud oma pastaka, mille nuppu ta mikrofoni ees valjult ja pidevalt klõpsutas.
Häältega poolt 36, vastu kaks ja kaks erapooletut, võttis volikogu eelnõu vastu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.