Lasteaedades ja koolides on alates septembrist keelatud lastele valmistada ohtras rasvas praetud toitu. Viinereid, sardelle ja keeduvorsti ning nendest valmistatud kastmeid võib pakkuda ainult korra kuus.
Lasteaedades ja koolides on alates septembrist keelatud lastele valmistada ohtras rasvas praetud toitu. Viinereid, sardelle ja keeduvorsti ning nendest valmistatud kastmeid võib pakkuda ainult korra kuus.
Septembrist jõustuvad koolidele ja lasteaedadele sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud uued nõuded toitlustamise osas, mis peaksid tagama lastele tervislikuma toidulaua. Ühe nõudena tuleb loobuda vorstitoodetest.
Tervisekaitseinspektsiooni toitumise peaspetsialisti Olga Volkova sõnul ei ole soovitav lastele pakkuda viinereid, sardelle ja keeduvorsti, kuna need sisaldavad säilitusainetena palju nitriteid, mis võivad moodustada kantserogeenseid ühendeid.
„Uuringud on näidanud, et väikelapsed saavad isegi ühe viineri söömisega nitriteid rohkem, kui on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt lubatud päevakogus lapse kehamassi kohta,“ märkis Volkova.
Lisaks sisaldavad viinerid spetsialisti sõnul rohkelt loomset peitrasva ja küllastunud rasvhappeid, mille kogust tuleb samuti laste toidus piirata, et tulevikus ära hoida südame- ja veresoonkonnahaigusi.
Sotsiaalministri uue määrusega tuleb toiduvalikust välja jätta ka suitsutatud, tugevalt soolatud, vinnutaud ja vürtsitatud ained. Magustoiduks ei tohi pakkuda närimiskommi, kompvekke ega puuvilja- ja müslitahvleid.
Viimased on Volkova sõnul välistatud seetõttu, et sisaldavad palju lisaaineid. „Ka sisaldavad need reeglina palju lisatud suhkrut ja laste jaoks liigses koguses kiudaineid, mis viivad organismist välja kaltsiumi,“ seletas spetsialist.
Keelatud on ka toiduvärve sisaldavad maitsestatud joogid, sealhulgas energia- ja spordijoogid.
Tänavu Tallinna parima toitlustusega lasteaia tiitli võitnud lasteaia Kikas peakokk Janika Bergmann ütles, et uued ja karmimad nõudmised nende menüüsse suuri muudatusi ei too. „Oleme tervislikule toitumisele rõhku pannud juba aastaid ja näiteks vorsti- ja viinerikastmeid ei paku me enam väga ammu,“ rääkis Bergmann. „Seevastu värsked puu- ja juurviljad ning täistera- ja rukkileib on laste toidulaual iga päev.“
Üheteistkümnes koolis toitlustamisega tegeleva Koolitoitlustuse OÜ juhatuse liige Tiit Rehepapp ütles, et uutes nõudmistes midagi eriskummalist pole, küll aga võivad need tekitada rahalisi raskusi. „Naturaalseid toiduaineid tuleb edaspidi rohkem kasutada, mis ühest küljest on väga tervitatav, teisest küljest aga oluliselt kulukam,“ nentis Rehepapp. „Eks peame asjad hoolega läbi mõtlema, aga seadust suudame ikka täita.“
Toit läheb raisku?
Eelkõige tunneb ta hirmu sellepärast, et kallis toit võib raisku minna. „Paljud lapsed on harjunud kodus sööma kiirtoitu ja nad ei tahagi tervislikku toitu. Ütlevad, et neile see ei maitse, jätavad järele ja siis läheb toit prügikasti,“ tõdes Rehepapp. „Näiteks supid ja kalaroad üldiselt lastele ei meeldi, lemmikud on ikka makaronid igas variandis. Aga eks me omalt poolt teeme ikka kõik selleks, et tervislik toit rohkem au sisse tõuseks.“
Uue määruse kohaselt peab söögiaeg koolis olema senise vähemalt 20 minuti asemel 15 minutit. Olga Volkova sõnul püüab uus määrus vastu tulla koolijuhtide soovile mitte venitada koolipäeva väga pikaks, mis võib juhtuda, kui söögivaheaegasid on mitu.
Tasuta lõuna küsimärgi all
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on tervisekaitsenõuete uuendamine toitlustamisele väga teretulnud nähtus, sest seni kehtinud nõuded on aegunud. „Samas peab riik garanteerima, et lasteasutustel ja toitlustajatel oleks võimalik tervislikumaid, aga kallimaid toiduaineid ka muretseda,“ rääkis Jäppinen. „Selles valguses on valitsuse plaan tuleval aastal koolilõuna toetust vähendada murettekitav.“
Tema sõnul on Tallinn juba aastaid tegelenud lasteaia- ja koolitoidu kvaliteedi parandamisega, kõikides koolides on olemas tervisenõukogud ja välja on töötatud näidismenüüd.
Mullu novembris tõstis Tallinn koolitoidu toetuse 14 kroonilt 18-le, samas kui riigipoolne toetus on aastaid püsinud sama – 10,42 krooni.
„Linn maksab praegu igale koolilõunale juurde 7,58 krooni ja see on piisav, et täita ka uued nõudmised ja tagada kvaliteetsem toit,“ kinnitab Jäppinen. „Koolilõuna peab olema õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Kindlasti leidub lapsi, kelle jaoks koolilõuna on ainus sooja toidu kord päevas.“
Veel olulisi nõudmisi lasteaia- ja koolitoidule
• Majoneesi ning sellel põhinevaid kastmeid võib kasutada väikestes kogustes ning mitte sagedamini kui paar korda kuus.
• Makarontooteid ei tohi pakkuda põhitoidu lisandina rohkem kui kaks korda nädalas, soovitatav on kasutada täisterajahust valmistatud makarone.
• Toit tuleb valmistada värsketest toiduainetest neid aurutades, keetes või hautades ning võimalikult vähe töödeldes.
• Leib ja köögiviljad peavad olema kättesaadavad iga päev. Värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas.
• Värsket kala tuleb pakkuda vähemalt kord nädalas, liha või linnuliha (soovitavalt nahata) pakutakse vähemalt kaks korda nädalas.
