"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Vitsur: maailmamajandust süüdistada ei saa (0)
25. august 2008

Kõneldes Eesti majanduse langusest viidatakse meil tavaliselt maailma majanduse olukorrale. Ent vaadates Eurostati tabeleid, kus Eesti on majanduskasvu näitajate poolest Euroopa Liidu üks viimaseid, tekib paratamatult küsimus, miks just meie riik osutus nii tundlikuks maailmamajanduse mõjude suhtes? Antud küsimusele püüab vastust leida majandusekpert Heido Vitsur.

Eesti majanduse hetkeolukorrast rääkimisel viitamine maailmamajanduse halvenenud olukorrale võib ühteaegu olla õige ja paraku ka täiesti vale.
On õige, et kriis maailma aktsia ja krediiditurgudel on kestnud juba terve aasta. Kuid õige on ka see, et maailmamajanduse kasv on selle aasta jooksul aeglustunud väga vähe – ümmarguselt ühe protsendipunkti, see on viielt protsendilt neljale protsendile ning tulevaks aastaks oodatakse maailma majanduskasvu alanemist võrreldes selle aastaga umbes 0,2 protsendipunkti võrra.
Seega on Eesti majanduskasvu aeglustumine hoopis teist suurusjärku kui maailmamajanduse aeglustumine keskmiselt. Tegelikult ongi praegune kriisi mõju erinevate riikide majandustele olnud erimärgiline. On riike, kelle majandus kasvab ka praegu kiirelt või isegi väga kiirelt (Hiina, India, enamik SRÜ maid, osa Kesk-Euroopa maid näiteks Tšehhi ja Poola), enamike maade majanduste kasvutempo on mõnevõrra (ühe protsendipunkti ümber) aeglustunud, kuid on ka selliseid maid, kelle majandus on läinud või on minemas langusesse.

Mulli oleks saanud ennetada
 Suurimad kukkujad on siin Eesti ja Läti, kes on kahekohalistelt kasvunumbritelt jõudnud kahe aastaga miinusesse või miinuse piirile, kuid paari kuni mõneprotsendilise majanduskasvu tempo languse all kannatavad ka mitmed maad (Iirimaa, Inglismaa, Hispaania, Taani, USA).
Kuid kõige ohtlikum on antud olukorras see, et juba aasta kestnud finantskriis ei ole veel kaugeltki lahenenud ja seega ei ole selle negatiivne mõju reaalmajandusele veel täielikult avaldunud. Keegi ei tea, mis edasi juhtub.
Kui vaadata praeguses kriisis kõige enam kannatada saanud maade loetelu, on esimeseks järelduseks see, et tänaseni on kõige enam kannatanud väga kiire kinnisvara sektori arenguga riigid. Teiseks järelduseks aga asjaolu, et kinnisvara sektor sattus raskustesse neis riikides seetõttu, et kasv põhines odavate ja suuremahuliste krediitide tulekul kinnisvarasektorisse. Kolmandaks tuleb aga tõdeda, et olemasolevad regulatsioonid ei suutnud vältida sellise, alaväärtuslike väärtpaberite turulelaskmisest tekitatud krediidimulli tekkimist või tühjakslaskmist mõnes maailmamajandusele ohutumas faasis ning et tänaseni on selle mulli all kõige enam kannatanud maad, kus turud kõige enam dereguleeritud olid.
2005 aastal ei olnud Eestil enam suurt midagi teha, et vältida kinnisvaramulli teket ja ka selle lõhkemist sest eeldused olid juba varem paigas. Samas aga oleks olnud võimalik midagi ette võtta, et see lõhkemine paljudele üksikisikutele nii raskete tagajärgedega ei saaks olema.
Ning kõige lõpuks – ega siis kogu Eesti majanduskasvu aeglustumine pole põhjustatud kinnisvaramulli lõhkemisest. Põhjusi on siin tunduvalt rohkem, alates sellest, et pikki aastaid ei pööratud meil piisavat tähelepanu arendustegevusele, Eesti ettevõtete ekspordivõime tõstmisele ning ekspordistruktuuri ja geograafia mitmekesistamisele, hoogu koguvale ja Eesti ettevõtjate positsioone maailmaturul nõrgendavale inflatsioonile.
Selle asemel astuti teadlikult samme (näiteks kaudsete maksude kiirendatud tõstmine ja üksikisikute nõudluse suurendamine), mis inflatsiooni suurendamisele kaasa aitasid.

Garantiid tõusuks pole
 Täna ei ole ka mingit garantiid, et Eesti majanduskasv hakkab juba tuleval aastal taastuma. Kui see juhtub tuleval aastal, siis saab see toimuda üksnes sisenõudluse taastumise arvel, sest konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamine nõuab aastaid.
On küll imelik, kuid hetkel enamik tavalisi inimesi pole majanduslanguse raskust veel tundnudki. Hetkel on kannatajateks need mõned tuhanded, kes on kaotanud töö ja ka need, kelle arendusprojektid luhtunud on. Kui majanduslangus süveneb või kestab kaua, hakkab nende inimeste arv kiirelt suurenema. Raskused võetud kohustuste (võlgade) täitmisel, tööpuudus (vallandamised ja raskused uue töökoha leidmisel) ja teadmine, et sissetulekud enam ei kasva, vaid hakkavad reaaltingimustes, see on hindade tõusu tõttu vähenema, ongi tavalisele inimesele kõige raskemaks esmaseks probleemiks. Kahjuks lisanduvad sellele peaaegu automaatselt ka mured tervise, laste haridustee ja ka turvalisuse pärast, sest majandusraskuste ajal kuritegevus vältimatult suureneb.

Euroopas kõige viimane

Vaatamata Reformierakonna valimiseelsetele lubadustele viia Eesti viie kõige rikkama hulka ELis ei ole praegu Euroliidus riiki, mille majandus oleks kukkunud rohkem kui meie oma.
Euroopa statistikabüroo Eurostat andmetel vähenes ELis teisel kvartalil SKP esimese kvartaliga võrreldes keskmiselt 0,1%, Eesti kaotas 0,9%. Ta on ainus Euroliidu maa, kus majanduskasv ehk SKP juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on miinusmärgiga.
SKP vähenemise poolest oleme me edestanud kõiki teisi. Lätis näiteks langes SKP vaid pool protsenti, Saksamaal samuti. Eesti on ainus Euroliidu riik, kus  SKP vähenemine teisel kvartalil võrreldes samade näitajatega möödunud aastal oli negatiivne ja saavutas hirmutavad miinus 1,4%.
Läti on plussis 0,2 protsendiga. Itaalia näit on 0%. Keskmiselt on ELis kasv võrreldes eelmise kvartaliga 1,7%, rekordilises Slovakkias isegi 7,6% ja Leedus 5,7%.

SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eri riikides.

Eesti –   1,4
Belgia 2
Kreeka 3,4
Leedu 5,7
Slovakkia 7,6
Inglismaa 1,6
Austria 2,3
Hispaania 1,8
USA 1,8
Jaapan 1,0
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.