"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Majanduse tervendamine maksumaksja arvel (0)
01. september 2008

Negatiivne majandusprognoos pole kedagi ükskõikseks jätnud, rahandusministri Ivari Padari sõnul tuleb valitsusel lähiajal otsustada, kas juhinduda oma tegevuses valimiseelsetest lubadustest või eelarve defitsiidist. Ettevõtjad soovitavad pöörata tähelepanu riigi majanduse tegelikele vajadustele.

Praegu prognoosib rahandusministeerium, kui rääkida ametlikus keeles, üheprotsendilist negatiivset majanduse kasvu.
Majanduslangus viib tööpuuduseni juba lähimal ajal. Andrus Säälik on veendunud, et aasta lõpp on meie riigi elanikele palju raskem aasta algusest. Kaaskodanike lohutuseks ütles analüütik, et praegu, erinevalt kriisist 1998. aastal, võivad töö kaotanud loota riigi abile.
«Kui kiiresti me suudame olukorra lahendada, pole veel selge,» märkis Säälik, lisades, et majandus vajab struktuurimuutusi.
Praegu otsib ministeerium raha, et sulgeda eelarveauke.
Praegu loodab rahandusministeerium veel kas või üheprotsendilise majanduskasvu peale. Ministeeriumi peaanalüütik Andrus Säälik selgitab varasemate prognoosidega võrreldes toimunud muutust umbes 2 miljardi krooni saamata jäämisega käibemaksu ja aktsiisi suurenemise tulemusena, mis sundis inimesi oma tarbimisharjumusi korrigeerima.
2009. aastal prognoosivad valitsuse finantsistid 2,6protsendilist kasvu, mis lubab arvestada vaid 92 miljardi krooniga varem loodetud 96,3 miljardi asemel. Seepärast soovitab rahandusminister valitsusel valida üks kolmest võimalusest riigikassa täitmiseks: maksude alandamine, tulude suurendamine või negatiivne eelarve.
Padar ise pooldab teist varianti, kuna tema sõnul on kevadel vastu võetud täiendava negatiivse eelarvega kulutused juba miinimumini viidud, edasised katsed kokku hoida hakkaksid riiki kahjustama. Negatiivset eelarvet ei saa valitsus aga vastu võtta, see seaks löögi alla riigi maine, mis omakorda võiks viia investeeringute vähenemiseni (mis oleks veel üks löök majandusele) ning lükata kaugemale üleminekut eurole.
Aga tulude suurendamine mõjub valuliselt vaid valitseva koalitsiooni mainele ja loomulikult ka tarbija rahakotile.
Rahandusministri soovitatud võimalus eeldab, et juriidilistele isikutele mõeldud uue, avansiliste maksete süsteemi sisseviimine tuleb edasi lükata tulevikku, sooduskäibemaksumäära tõstetakse 5–9%, külmutatakse FIEde maksupakett (tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, esimese lapse sünni arvesse võtmine tulumaksu määramisel). See tähendab, et järjekordset tulumaksuvaba miinimumi tõusu ja käibemaksu langust tuleb oodata veel mitu aastat, samuti ka lubatud tulumaksusoodustusi esimese lapse sünniga seoses.
Samal ajal märkis Padar, et nendest meetmetest ei jätku eelarve tasakaalustamiseks ja lähiajal tuleb inimestel leppida sellega, et riigi kulud ületavad tulusid. Seega võib oodata, et surve heaolule ning kodanike rahakotile jätkub.
Ärimehed peavad valitsuse prognoose ülemäära optimistlikeks. SEB panga analüütik Ruta Eier ütleb, et majanduskasv on praegu miinus 2% SKPst ja sellest august väljuda on üsna raske. 2009. aastal on majanduskasv tema arvates ehk poolteist protsenti.
Miinustega arvestab tulevikus ka Eesti Ettevõtjate Keskliidu juht Tarmo Kriis. Järgmised aastat neli on tema arvates üsna rasked.
Ettevõtjate liidu juht on seisukohal, et majanduse elavdamiseks on tarvilikud põhjapanevad otsused, kuid viimase 7–8 aasta jooksul pole ükski partei algatanud  tõsisemat majandusreformi. «Majanduse struktureerimisega (mille olulisust on rõhutanud peaminister – toim) peab algust tegema valitsus,» on ta veendunud.
Kriisiga on nõus ka Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Sven Sester. Tema sõnul elab väikeettevõtlus praegu üle väga keerulisi aegu, kuna kasvavatele tootmiskuludele on lisandunud probleemid toodangu realiseerimisega – kõik kulutused tuleb seega miinimumini viia. Ettevõtlus on aga sektor, mis kindlustab riigikassa reaalseid sissetulekuid nii maksude kaudu kui töökohti luues ning seeläbi tarbimist suurendades.
Majanduse elavdamiseks, räägib Sester, on vaja, et olemasolevad ettevõtted areneksid ja tekiksid ka uued, aga selle jaoks pole vaja mitte ainult eraldada raha, vaid kindlustada ka nende laekumine ja kasutamine õigetes kohtades.
«Maksupoliitika on tarvilik asi, aga vaja on pöörata tähelepanu ka tegelikule olukorrale ning tegeleda vahetult majandusega,» räägib Sven Sester.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.