"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Mänguasjad sajandite tagant (0)
01. september 2008

Tallinna Lastemuuseumi juht Merike Metsna on viimased 12 aastat oma elust pühendanud nukkudele, kaisuloomadele ja teistele mänguasjadele, mille vanus küündib isegi kuni 150 aastani.

Tallinna Lastemuuseumi juht Merike Metsna on viimased 12 aastat oma elust pühendanud nukkudele, kaisuloomadele ja teistele mänguasjadele, mille vanus küündib isegi kuni 150 aastani.

Muuseumi avamisel 1996. aastal oli seal vaid 40 eksponaati, täna on neid rohkem kui 2400 ja tänu selle eest kuulub just nimelt muuseumi perenaisele Merike Metsnale.
„Kui nukud ainult oskaksid rääkida – oi küll neil oleks palju meile jutustada,“ õhkab ta.
Mänguasjad elavad öösiti oma elu, sest nii mõnigi kord leiab perenaine hommikul mõne nuku hoopis teisest asendist, kui ta viimati jäi. „Ega ei tea ju, mis salaelu nad siin elavad, kui keegi ei näe,“ muigab Metsna.
Mõned mänguasjad leiavad koguni ise tee muuseumisse. Nii näiteks elab laste mängunurgas üks väike karumõmm, keda mitte keegi omaks ei tunnista. „Ükskord ta siia ilmus ja jäigi, keegi ei tea, kust ta tuli,“ rääkis perenaine.
Merike Metsna mäletab väga hästi ka oma kõige esimest nukku. „See oli papjeemašeest peaga, takust juustega ja riidest kehaga Malle,“ meenutab ta. „Viimase nuku sain umbes 15aastaselt, see oli suur saksa nukk, kes sai nimeks Krõõt.“

Igal nukul oma saatus
Lastemuuseumi mänguasjade kogu täieneb pidevalt. Lisaks Eesti kodudest leitud mänguasjadele on neid saadetud ka näiteks Rootsist ja Saksamaalt.
„Väga unikaalseks pean meile Ameerika saatkonna kaudu saadetud rahvariides nukke, mis on tehtud 1945. aastal Nürnbergi põgenikelaagris,“ räägib Metsna. „Nende seisukord on praegu paraku väga vilets ja nad vajavad restaureerimist, aga kindlasti väärivad nad rahvale tutvustamist.“
Ka on muuseumis omale koha leidnud hinnaline Prantsuse nukk Helene, kelle Olustvere krahvi toapoiss ja tema naine ostsid 1896. aastal Peterburist oma tütrele 7aastaseks sünnipäevaks. „Kui Saksa nukud olid suhteliselt odavad ja neid oli suures valikus, siis Prantsuse nukke oli märksa keerulisem hankida. Nad olid ka kallimad, uhkemad ja alati väga elegantselt riietatud,“ rääkis muuseumi perenaine.
Et eesti rahva saatus on olnud küllaltki traagiline, on Lastemuuseumis ka kurva minevikuga nukke. „Mõni nukk on elanud metsavendade seltsis metsas, mõni on vene sõdurite poolt inimeste kodude läbiotsimisel katki visatud,“ tõdeb Metsna.

Annetajad on teretulnud
Lastemuuseumi mänguasjade kogu pole aga kaugeltki veel täielik ega saa selleks kunagi. Puudus on näiteks puust ja plekist tehtud mänguasjadest. „Kahjuks pole meil veel olemas suurt puust autot, mida väga tahaksime. Puust tehtud mänguasju on kahjuks üldse vähe, kuna väga paljud neist on aastate jooksul ahju lennanud.“
Ka tunneb muuseum suurt huvi nukumööbli ja -nõude vastu. Samuti on väga oodatud kaasaegsed Barbie-nukud. „Neid on meil praegu vist ainult paar tükki, aga tegelikult on Barbied ju nukumaailmas täiesti omaette fenomenaalne nähtus,“ ütleb perenaine.
Mõnikord pakuvad külastajad muuseumi juhatajale raha sooviga mõni mänguasi ära osta, tehinguni nad aga kunagi ei jõua. „Eksponaate ei müü me mingi raha eest,“ kinnitab Metsna.
Lisaks püsiekspositsioonile saab muuseumis tutvuda ka erinevate lühiajaliste näitustega. Septembri lõpuni on avatud Soome Turu Maakonnamuuseumi rändnäitus „Minu nukk Marta“. Oktoobrist saab näha karumõmmide näitust.
Aastas käib lastemuuseumis keskmiselt 6000-6500 külastajat.
 
* * *
Lastele käsitöötunnid!

Lisaks näitusele on lastel võimalik osa võtta ka erinevatest käsitöötundidest. Nii näiteks saavad lapsed juhendaja abiga meisterdada paberist nukke, nukumaja, maske, peakatteid jpm. Soovi korral saavad lapsed kuulata ka H. C. Anderseni muinasjutte.
Registreeruda saab telefonil 641 3491 või 5566 1773.
Lastemuuseum asub aadressil Kotzebue 16.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.