Tuhandetes kodudes toimus veel eile õhtul kooliasjade kapis viimane ülevaatus, õpetaja lemmiklilledki osteti koolijütsidele juba õhtul valmis. Täna aga on linn täis tuhandeid säravaid silmapaare – algab uus kooliaasta.
Tuhandetes kodudes toimus veel eile õhtul kooliasjade kapis viimane ülevaatus, õpetaja lemmiklilledki osteti koolijütsidele juba õhtul valmis. Täna aga on linn täis tuhandeid säravaid silmapaare – algab uus kooliaasta.
2008/2009. õppeaastal istub Tallinnas koolipinki üle 43 200 õpilase. Neist esmakordselt avab klassiukse 3550 koolijütsi, keskharidust aga asub omandama 4149 õppurit. Koolirõõme ja -muresid hakkab lastega jagama 3565 õpetajat.
Kas koolid on algavaks õppeaastaks valmis? Sellele küsimusele otsis Tallinna Haridusamet vastust möödunud nädalal kõiki linnale kuuluvaid koole külastades. Peaaegu kõikjal olid paar nädalat enne 1. septembrit ruumid puhtad ja korras, vajalikud raamatud virnades ning muudki ettevalmistused lõpusirgel. Kuigi pealinnas on veel koolihooneid, mis vajavad põhjalikku kapitaalremonti, on kõigis 71 majas tehtud kõik võimalik, et lapsed tunneksid end oodatuna.
Kuus kooli aga alustavad õppeaastat täiesti uues kuues. Nagu on öelnud Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen, on linna eesmärgiks teha koolihooned võimalikult kiiresti korda ning luua kaasaegsed õpitingimused õpilastele ja motiveerivad töötingimused õpetajatele.
Mahukad renoveerimistööd pealinna koolides jätkuvad ka järgnevatel aastatel – linnaeelarvest rekonstrueeritakse 2009. aasta sügiseks Juhkentali gümnaasium, Lilleküla gümnaasium, Tallinna 53. keskkool ja Mahtra gümnaasium.
2010. aasta augustis valmivad koostöös erasektoriga veel neli kooli – Tallinna Humanitaargümnaasium, Liivalaia gümnaasium, Väike-Õismäe gümnaasium ja Järveotsa gümnaasium. Remonti jääb siis ootama veel 12 koolihoonet, kuid peagi jõuab järg ka nendeni.
Hea hariduse tagamisel on lisaks hoonetele, õppevahenditele ja koolimööblile sama olulise tähtsusega ka koolist saadav haridus ning õpetamise tase. Olukorras, mil kõikides koolimajades on turvaline, tervist ja keskkonda säästev õpikeskkond, muutub kooli valikul üha olulisemaks selle vaimsus. Majadest ei oleks kasu, kui seal poleks häid õpetajaid ega teadmishimulisi õpilasi.
Kellest aga sõltub see, milliseid teadmisi ja oskusi koolist saadakse, kas rohkem õpetajast või hoopis õpilasest? Sõudja Tõnu Endrekson ütles pärast olümpiamedali võitmist, et treenida suurtel koormustel suudavad paljud, kuid tähtis on seda teha õigesti ja selleks on vaja head treenerit.
Tõepoolest on oluline, et nii õpilased, õpetajad, koolijuhid kui ka haridusamet teeksid omavahel ühise eesmärgi nimel koostööd.
Ilusat kooliaastat!
