• Koolid hakkavad tulevikus pakkuma individuaalõpet nii andekatele kui ka õpiraskustega noortele. • Algklasside õpilastele luuakse kogupäevakoolid, kus saab ka huvitegevust harrastada. Andekatele ja teistele erivajadustega õppuritele tuleb edaspidi võimaldada individuaalõpet, tegutsema hakkavad kogupäevakoolid ning luuakse ühtne elektrooniline õpilaspiletisüsteem – need on vaid mõned uuendused Tallinna hariduse värskest arengukavast aastateks 2008-2014.
• Koolid hakkavad tulevikus pakkuma individuaalõpet nii andekatele kui ka õpiraskustega noortele.
• Algklasside õpilastele luuakse kogupäevakoolid, kus saab ka huvitegevust harrastada.
Andekatele ja teistele erivajadustega õppuritele tuleb edaspidi võimaldada individuaalõpet, tegutsema hakkavad kogupäevakoolid ning luuakse ühtne elektrooniline õpilaspiletisüsteem – need on vaid mõned uuendused Tallinna hariduse värskest arengukavast aastateks 2008-2014.
Tallinnal valmib peatselt põhi-, üldja keskhariduse arengukava aastateks 2008 -2014 ning arengukavas kirjas olevate eesmärkide elluviimist alustavad koolid järk-järgult juba tänavu. „Kõige olulisem on nüüd ja ka tulevikus, et kõik kooliealised lapsed ja noored saaksid võimetekohase põhihariduse,“ ütleb Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen. „Andekatele ja teisest küljest ka raskustesse sattunud õpilastele tuleb aga luua individuaalne õppekava vastavalt nende vajadustele.“ Praegu rakendatakse individuaalõpet koolides tema sõnul liiga vähe ning õpetajate oskused selleks pole samuti piisavad. „Ka abiõpetajaid kasutatakse koolides praegu vähe, kuigi võimalused selleks on haridusameti poolt loodud,“ märkis Jäppinen. Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse juht Meelis Kond ütles, et arvestades kiiret elutempot ning lapsevanemate hõivatust, on kasvanud vajadus kogupäevakoolide järele, kus algklasside õpilased leiaksid omale tegevust ka pärast õppetunde. „Lapsed saaksid tööpäeva lõpuni kooli ruumides viibida – neile toimuks seal huvitegevus, pakutaks süüa ning valmistutaks ette järgmiseks koolipäevaks,“ rääkis Kond. Kogupäevakooli kogemus on juba olemas Gustav Adolfi gümnaasiumi esimeste ja teiste klasside õpilastel. Kooli direktor Hendrik Agur nimetab kogupäevakooli teisisõnu edasi arendatud pikapäevarühmaks, mis tegutseb õhtul kella kuueni. „Kui õpilane õhtul koju jõuab, siis tal on kodutööd tehtud, ta on söönud ja puhanud,“ ütles Agur. Veel plaanib Tallinn lähiaastail rakendada uut ühtset õpilaspiletisüsteemi. Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased said pilootprojekti raames juba möödunud aastal omale elektroonilised õpilaspiletid, mille kasutusnimekiri on muljetavaldav: kaart võimaldab kooli sissepääsu ja registreerib selle, võimaldab vaid ettenähtud ajal kooli sööklas süüa, võimlat kasutada, raamatukogust raamatuid laenata ning paljundusi teha. Samuti toimib kaart Tallinna ühissõidukites samamoodi kui ID-pilet, kuhu on võimalik kanda nõutav rahasumma. Järk-järgult plaanib Tallinn elektroonilise õpilaspileti süsteemi rakendada kõikides linna koolides. Rangemaks muutub ka õpilaste koolikohustuse täitmise jälgimine. Mais kontrollis haridusamet koolikohustuse täitmist Tallinna koolides ning selgus, et koolis ei käinud möödunud aastal 488 õpilast: 221 õpilast (45%) puudus koolist, kuna õppis välismaal; 36 õpilast (7%) oli asunud õppima mõnda teise kooli; 5 (1%) ei õppinud üldse ning nende koolikohustuse täitmise küsimus oli lahendamisel; 227 õpilase (47%) puudumiste põhjust ei tuvastatud. Möödunud aastal läbi viidud “Koolitugi” projekti raames valmis käsiraamat koolitöötajatele, kuidas ennetada koolikohustuse mittetäitmist. Nüüd loodab haridusamet jätkuprojektiga “Koolitugi 2” kaasata töösse ka kooliväliseid võrgustikke.
