"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Väldi tee ääres sportimist! (0)
01. september 2008

Tallinnas võib sageli näha, kuidas inimesed teevad oma tervisejooksu otse suurte magistraalide kõnniteedel. Ometi ei ole see eriti tark tegu – sest kuskil linnas ei ole magistraalide äärne piirkond oma keskmisest suurema saastumuse tõttu sportimiseks parim paik.

Tallinnas võib sageli näha, kuidas inimesed teevad oma tervisejooksu otse suurte magistraalide kõnniteedel. Ometi ei ole see eriti tark tegu – sest kuskil linnas ei ole magistraalide äärne piirkond oma keskmisest suurema saastumuse tõttu sportimiseks parim paik.
Tervisekaitseinspektsiooni arst Kuulo Kutsari sõnul on tervisespordi tegemine linnakesskonnas elava liiklusega teede ääres nagu kahe teraga mõõk.
„Inimene treenib ennast ja see on kasulik eeskätt tema lihastele, kuid tee ääres hingab ta sisse suure hulga sõiduki kummide kulumisest tekkivat peentolmu, millega on alati kaetud sõidutee servad,“ sõnas Kuulo.  
Linnas on ehitatud mitmeid kõnniteid sõiduteede kõrvale, mida ka intensiivselt kasutatakse. „Minimaalne ohutu kaugus sõiduteest algab umbes 20 meetrist,“ teab Kuulo öelda.
Tervisele kasulik liikumisaktiivsuse hulk nädalas vähemalt 3- 4 tundi. „Neli tundi nädalas sisse hingatud tervisele ohtlikku peentolmu aastate jooksul kahjustab aga päris kindlasti nii kopse kui südame-veresoonkonda,“ lisas Kuulo.
Ka Tartu ülikooli tervishoiu instituudi doktorandi, Hans Orru sõnul tuleks tiheda liiklusega tänavate läheduses aktiivseid tegevusi vältida. Aktiivsete tegevuste, nagu näiteks jooksmine, jalgrattasõit, rulluisutamine, tulemusena kiireneb hingamine ja vereringe. „Enam kahjulikke aineid hingatakse sisse ja kantakse kiiremini organismis laiali,“ sõnas Orru. Tema on seisukohal, et jalgrattateid sõiduteede äärde teha ei tuleks.

Kasuta väiksemaid tänavaid
Orru soovitab nii jalgsi liikumiseks, ent ka autoga sõitmiseks kasutada väiksemaid tänavaid.
 „Peale väiksema müra on seal ka vähem saasteaineid,“ sõnas ta. „Liikumine ise on tervisele kasulik, sest tervem organism suudab paremini vastu seista õhusaaste negatiivsele mõjule,“ sõnas Orru. Ent õhusaaste eest ei ole kaitstud ka autosõitjad. Õhk auto salongi tuleb ju selle lähiümbrusest. Kui me sõidame autoga saastunud tänaval, või oleme ummikus, siis satuvad teiste autode heitgaasid meie auto salongi.
„Ummikus seismise ajaks tuleks panna salongi konditsioneer sisemise ringluse peale,“ soovitab Orru. Samas salongi õhufilter peab kinni küll jämedama tolmu, kuid mitte kõige väiksemaid saasteosakesi.

Kõrged ja kitsad tänavad
Millistel tänavatel ei tasu siis suures linnas kindlasti tervisejooksu ette võtta?  Laias laastus on enim saastunud õhu ja tiheda liiklusega  suhteliselt kitsad tänavad, mida ümbritsevad majad.  Sellised tänavad on näiteks Liivalaia, Luise, Juhkentali, Estonia puiestee jne. Suure liikluse tõttu tekib seal palju saasteaineid, aga nende hajumine on takistatud.
Tugevad ja enim saastunud on kindlasti ka väga suure liikluskoormusega magistraalid, nagu Narva, Tartu ja Pärnu maantee, Järvevana tee, Sõpruse pst, Mustamäe tee.
Hans Orru sõnul on eriti saastunud selliste tänavate ristumiskohad, nagu näiteks Ülemiste ja Taksopargi rist, Järvevana ja Pärnu maantee rist ning ristmikud südalinnas (nt Viru keskuse või Stockmani kaubamaja juures).
„Oluliselt mõjutab Tallinna tänavate saastatust aga mere lähedus, just selle hajumise seisukohast, näiteks selles suhtes on mere lähedased tänavad palju puhtamad (nt  Pirita tee) kui sama liiklustihedusega tänavad kesklinnas,“ selgitas Orru.
Tema sõnul on äärealadel õhk suhteliselt puhas. „Küll aga mõjutab seda talviti lokaalküttest tulev saastus,“ lisas Orru. Seda eriti juhul, kui hajumistingimused on halvad. „Niisamuti on ka elamurajoonides õhk enam saastatud peatänavate ääres,“ sõnas Orru.
Saasteaineteks ei ole ainult heitgaasid. „Nendeks on ka ülipeened osakesed, mis väljuvad auto mootorist ning osakesed, mis tekivad teekattest, kummidest, piduritest,“ selgitas Orru.
Üldiselt võib öelda, et Tallinna õhusaaste määr on samal tasemel lähinaabritega või tal on halvas mõttes veel arenguruumigi.
Näiteks 2006. aastal ületati peente osakeste ööpäevakeskmist piirväärtust Liivalaia seirejaamas 42 korral,  Helsingi Töölöntulli ajutises seirejaamas 59 korral, Stockholmis Hornsgatani seirejaamas 69 korral ja Riia Valdemara tänava seirejaamas lausa 123 korral.
Seega – peente osakeste tase on mõningates Tallinna piirkondades kõrgem kui lubatud piirväärtus.

* * *
Kuidas vähendada saastatust?

• Valminud on teemaplaneering Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteede keskkonnamõju hindamise aruanne. Linnas arendatakse kergliiklusteid, mis võimaldavad linnaelanikel puhata, sportida ja lihtsalt jalutada  piirkondades, kus õhk on puhtam kui kesklinnas. Näiteks käesoleval aastal rajatav kergliiklustee Lillepi parki ning Paljassaare tee kergliiklustee ehitus, mis viib Pikakari randa.
• Lähiaastatel suunatakse sadamast tulevad transiitveod kesklinnast mööda.
• Tallinna Kommunaalamet on läbi viinud tänavapuhastushanked kõigi Tallinna piirkondade peamagistraalide ja ühistranspordi liiklusega tänavate korrashoiuks, sätestades kõigil ühistranspordiliiklusega tänavatel kõrgendatud seisundinõuded.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.