"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Haiglad jäid tühjade pihkudega – lastele tehti ära! (0)
08. september 2008

Valitsuse istungil möödunud neljapäeval kiideti heaks investeeringute kava, millega toetatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurdeehitust 1,034 miljardi krooniga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi juurdeehitust 510 miljoni krooniga, Tallinna haiglad jäid aga tühjade pihkudega.

Valitsuse istungil möödunud neljapäeval kiideti heaks investeeringute kava, millega toetatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurdeehitust 1,034 miljardi krooniga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi juurdeehitust 510 miljoni krooniga, Tallinna haiglad jäid aga tühjade pihkudega.

Euroopa Regionaalarengu Fondist taotlesid toetust nii Tallinna Lastehaigla laste vaimse tervise keskuse ehitamiseks kui ka Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, kuid vastus oli kõikidele projektidele eitav.
„Tallinnale tehti ära! Tule taevas appi lastele,“ on lastehaigla nõukogu esimees ja Tallinna abilinnapea Merike Martinson nördinud, et laste vaimse tervise keskuse projekt juba teist korda rahadest ilma jäeti. „Lapsed ja noorukid kannatavad Eestis üha enam hirmude, agressiivsuse, depressiooni ja muude psüühika-, käitumis- ning sõltuvushäirete all ja just laste vaimse tervise keskus suudaks neile abi pakkuda, aga sotsiaalministeerium on sellele plaanile paraku vee peale tõmmanud,“ märkis Martinson. „Kui meie taotlus oleks juba eelmisel korral rahuldatud, oleks keskus täna valmis.“
Lastehaigla taotles juba 2004. aastal Euroopa struktuurifondidest raha hoone põhikorpuse renoveerimise lõpetamiseks ning selle juurde laste vaimse tervise keskuse rajamiseks, kuid toona jäi toetus saamata. Sotsiaalministeeriumist selgitati lastehaiglale, et järgmisel eraldamisel on nemad esikohal, kuid tegelikkuses jäi ka seekord raha saamata.
Laste vaimse tervise keskuse eesmärgiks on koondada Tallinna ja kogu Põhja-Eesti laste ja noorukite psühhiaatrilised teenistused ühte kohta. Praegu pole terves Eestis olemas tänapäevastele nõuetele vastavat laste ja noorukite psühhiaatriakeskust, seega oleks Martinsoni sõnul tegemist unikaalse ettevõtmisega, mis oleks eeskujuks paljudele teistele riikidele. Tallinna Lastehaigla teenindab rohkem kui 60% Eesti lastest.

Laste tervis pole oluline?
Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinbergi sõnul mõjutab sotsiaalministeeriumi otsus laste vaimse tervise keskust mitte toetada Eesti riigi laste vaimse tervise olukorda veel järgmised aastakümned.
Otsus on tema sõnul poliitiliselt lühinägelik kahest aspektist: see on vastuolus laste ja perede vajaduste arvestamisega ning räägib majanduslikult ebaefektiivsest mõtlemisest. „Õigel ajal abita jäänud psüühikaprobleemidega lapsed ja nende pered on seotud jätkuva kuritegevuse kasvu, koolist ja tööjõuturult väljalangemise ja põhjendamatute kulutustega sotsiaalhoolekandes,“ ütles Kleinberg.
Kleinbergi sõnul torkab ministeeriumi otsusest silma ka see, et lastehaiglat kui ainukese Eesti põhjapiirkonda teenindava regionaalse haigla toetamist peetakse täiskasvanute haiglate kõrval väheoluliseks.
Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Boris Kirt on seisukohal, et pole mõistlik anda kogu raha ainult kahe regionaalhaigla arendamiseks olukorras, kus toetus oli tegelikult mõeldud nii piirkondlike kui ka keskhaiglate infrastruktuuri optimeerimiseks.
Lääne-Tallinna Keskhaigla projekt näeb ette kogu aktiivravi kolimist Paldiski maanteele ning Pelgulinna haigla likvideerimist. „Nii saaksime kogu aparatuuri, arstid ja teised haiglatöötajad ühte kohta koondada.“
Kirt leiab, et kui ühe projekti osalus on 60% ehk siis antud juhul Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma, siis see praktiliselt nullib kõikide teiste võimalused. „Tundub, et see otsus oli juba ette ära tehtud ja kallutatud,“ märkis haiglajuht. „Ma usun, et meile on liiga tehtud ja päris nii me seda asja ei jäta.“
Möödunud nädalal saatis haigla juhtkond sotsiaalministeeriumile oma hinnangud ja päringu, et uurida, miks haigla ikkagi rahadest täielikult ilma jäeti. „Ootame vastuse ära ja siis vaatame edasi,“ ütles Kirt.

Projektid vastasid nõuetele
Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ hindamiskomisjoni juhi Ivi Normeti sõnul oli Euroopa raha jagamisel üheks kriteeriumiks see, et ehitusprojekti valmimisel paranevad võimalikult paljude erialade töötingimused.
„Komisjoni hinnangul täitsid teised haiglad toetuse eesmärki paremini,“ märkis Normet. „Kuna tegemist oli optimeerimisega, siis üks selle toetuse eesmärke oli koondada ravi ühte hoonekompleksi, samuti peaks vähenema meditsiinitehnoloogia ja personali dubleerimine,“ rääkis ta.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul aga vastasidki nii Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla kui ka Lastehaigla projekt just eelnevalt mainitud kriteeriumitele – ravi koondamine ühte hoonekompleksi ning seeläbi infrastruktuuri ja töötingimuste oluline parandamine. „Tallinna haiglad vastasid kõikidele olulistele kriteeriumitele ja ikkagi jäeti nad rahadest ilma – see pole õigustatud ja siin puudub igasugune loogika.“

* * *
Hindamiskomisjoni liikmed ja projektide eelistusnimekiri

Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ hindamiskomisjoni kuulusid Ivi Normet, Karen Veidik, Janno Järve, Avo Üprus, Hannes Danilov, Jaan Vinnal.
Projektidele antud hindepunktide ja koondhinnete järgi kujunes välja järgmine eelistusnimekiri: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus; 2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum juurdeehitus; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus; 4) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juurde- ja ümberehitus; 5) AS Ida-Tallinna Keskhaigla juurde- ja ümberehitus; 6) SA Tallinna Lastehaigla juurdeehitus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.