"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Katkematu rohevõrk ja põnevad pargid (0)
08. september 2008

Et inimesed enam põllu peale elama ei koliks, püüab peagi valmiv rohealade teemaplaneering muuta haljasalad põnevamaks ning luua linna üks katkematu rohevõrk.

Et inimesed enam põllu peale elama ei koliks, püüab peagi valmiv rohealade teemaplaneering muuta haljasalad põnevamaks ning luua linna üks katkematu rohevõrk.

Lõpuks on valmimas juba kolm aastat töös olnud teemaplaneering „Tallinna Rohealad,” mille abil püütakse muuta linnakeskkond senisest rohelisemaks.
„Planeeringu lõppeesmärgiks on see, et elanikel oleks vähemalt 600 meetri raadiuses üks suurem ja 300 meetri raadiuses üks väiksem roheala,” lausus linna maastikuarhitekt Jekaterina Sibul. „Suuremad haljasalad peaksid olema ühendatud omavahel rohekoridoride ehk näiteks alleedega nii, et jalutaja ei peaks ühelt haljasalalt teisele liikumiseks rohelusest väljuma. Nii tekib katkematu rohevõrgustik.”
Sibula sõnul Tallinn sellele väga kaugel ei olegi. „Võrreldes teiste Euroopa linnadega on meil päris palju rohealasid,“ kinnitas Sibul. „Iseküsimus, kuivõrd on need kasutatavad ja kui heas korras nad on. Ja küsimus on ka selles, kuivõrd on meie inimesed harjunud rohealasid kasutama. Üldiselt on elanikud nõudlikud, kui park on heakorrastamata, siis nad sinna ei lähe.“
Elanikud ootavad, et pargis on põnevat tegevust, kui pargimööbel on kulumata ja jätkub prügikaste – seda kinnitas rohealade külastatavuse uuring.
Viimastel aastatel on elamuarendus mõnikord haljasalad välja söönud, näiteks on täis ehitatud Pirital asuvad metsad. Teisest küljest on jälle rajatud uusi parke ja haljasalasid, haljastuse osakaal on suurenenud Kakumäel ja rajatud on näiteks Harju tänava haljasala, Lasnamäe rohekoridor jne.

Probleemseim Kristiine ja Põhja-Tallinn
Sibula kinnitusel kaardistab planeering vajadused uute rohealade järele.
„Kui me tegime analüüsi elanike tiheduse ja haljasalade paiknemise kohta, siis kõige kriitilisemas seisus on Kristiine ja Põhja-Tallinn,” ütles Sibul. „Sest seal on juba nii tihe hoonestus, et nende vahele ei saa alati vajalikesse paikadesse parke rajada. Lasnamäele ja siiski ka Põhja-Tallinnasse aga võiks tulla mitmed uued pargid, ka teistes linnaosades on potentsiaali.“
Praegu suurema arendustuhina möödudes tuleb rohkem hoolitseda olemasolevate parkide eest ja muuta need külastajatele ligitõmbavamaks. Näiteks tuleb eksponeerida paremini vaatamisväärsusi, luua loodusrajad ning hulk põnevaid teenuseid.
Planeering tagab vaba ruumi parkide rajamiseks praegustele jäätmaadele.
 Lasnamäele on juba kavandatud näiteks Pirita maastikukaitseala ja Kadrioru parki ühendav park, kus on eeldused luua head tingimused puhkamiseks õpilastele, sportlastele, lihtsalt jalutajatele ja lemmikloomadele.
Kuigi teemaplaneering pole veel kinnitatud, kannab see Sibula sõnul juba praegu vilja. „Kasutame materjali kui analüüsitud andmete kogu juba praegu erinevate planeeringute menetlemisel,“ Lausus Sibul.
Teemaplaneeringuga määratletud rohealadele ei tohi rajada muud, kui uusi haljasalasid koos inventari ning jalakäijate- ja kergliiklusteedega. Planeering ütleb ka, et iga linna kerkiva uue hoone juurde tuleb rajada lähedusse kohaliku tähtsusega haljasalad – kas mänguväljakud või väikesed pargid, mis peaksid igale uuele elanikule kättesaadavad olema.

Planeering hästi tehtud
Planeering läheb varsti ka avalikule arutelule. „Keegi planeeringule takistust ei ole seni teinud,“ selgitas Sibul. „On jõutud arusaamisele, et valglinnastumise takistamiseks on tarvis luua vääriline keskkond, et inimene saaks ka linnas kasutada neid hüvesid, mida ta väljastpoolt linna otsib.“

* * *
Tulemas kaks uut haljasala

• Tallinna pindalast ligi kolmandiku ehk 27,23%  (40,06 km² ) moodustavad rohealad, sealhulgas on linnametsi, jätkuvalt riigi omandis olevaid rohelusega kaetud tühermaid, parke, alleesid, rannaalasid.
• Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisimad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme, seda suuresti just tänu metsadele. Vähim rohelust on Kristiines ja Põhja-Tallinnas.
• Elaniku kohta on Tallinnas 100 m² haljasalasid.
• Juuliks 2009 renoveeritakse kalmistupark Põhja-Tallinnas ning praegu käivad tööd Kivila tänaval ühtse haljasala loomiseks.

* * *
Mari Jüssi, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige

„Tean, et inimesed, kes rohealade teemaplaneeringut koostavad, on head tegijad. Nii, et ma ei pea selle pärast muretsema. Ootan planeeringult terviklikku rohekoridoride ja parkide süsteemi, mis ühendab linnaosi nii, et kaugemad rohealad oleks mugavalt ka jalgsi, jalgratta või rulluiskudega kättesaadavad. Tähtis on, et neid rohekoridore ei hakitaks mõtlematute arendustega ja linna tekiks uusi alleesid.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.