Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides tekitab lastekaitsjatele aina rohkem muret küberkiusamine. Kuus Tallinna kooli on otsustanud kiusamisele lõpu teha ning läbida koolikiusamise varajase sekkumise programmi.

Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides tekitab lastekaitsjatele aina rohkem muret küberkiusamine. Kuus Tallinna kooli on otsustanud kiusamisele lõpu teha ning läbida koolikiusamise varajase sekkumise programmi.

Nõmme põhikooli õpetaja ja klassijuhataja Riina Tamm ütles, et kuigi filmis „Klass“ nähtud jõhkrat vägivalda nende koolis ei esine, tuleb kiusamist õpilaste vahel ikka ja jälle ette. „Rohkem esineb kiusamist tavaliselt 3.–4. klassis ning 6.–7. klassis,“ teab Tamm rääkida. „Füüsiline kiusamine hakkab kohe silma, aga psühholoogilist kiusamist on raskem märgata,“ rääkis õpetaja.
Nõmme põhikool on üks nendest kuuest Tallinna koolist, kes on otsustanud osaleda Lastekaitse Liidu poolt korraldatavas koolikiusamise ennetamise programmis. Õpetajad omandavad oskusi ja teadmisi, kuidas kiusamist märgata ja sellele võimalikult vara piir ette panna.
Riina Tamme sõnul aitab kiusamist vähendada juba ainuüksi seegi, kui õpetajal on oma õpilastega head suhted ja nende vahel valitseb usaldus. „Laps peab teadma, et täiskasvanult abi otsimine pole alati kaebamine,” lausus Tamm. „Kui õpilane näeb, et tema koolikaaslane on sattunud kiusamise ohvriks, siis ta peaks reageerima ja sellest õpetajale rääkima.“

Kiusajast kurjategijaks
Tartu Ülikooli kasvatusteaduste lektor ja pedagoogikadoktor Kristi Kõiv ütleb, et kooli sisekliima on kindlasti üks võtmefaktoreid kiusamisega toimetulekuks. Kõige paremaid tulemusi annab tema kinnitusel see, kui kiusamise vastu võideldakse nii kooli, klassi kui ka indiviidi tasandil tervikuna.
„Kiusamise üheks põhjuseks on kindlasti tasakaalu puudumine võimusuhetes: kiusaja üritab näidata, et tema on hierarhias kõrgemal positsioonil ja kiusamise ohver madalamal,“ räägib Kõiv.
Kuna kiusamine on korduv ja pikaajaline tegevus, mis mõnikord võib kesta isegi aastaid, toob see Kõivu sõnul kaasa negatiivseid tagajärgi nii ohvrile kui ka kiusajale endale. „Pidev alandamine ja naeruvääristamine põhjustab ohvril enesehinnangu langemist, minapilt muutub negatiivseks, kujuneb alaväärsuskompleks, tekib depressioon, noor inimene tõmbub endasse ega huvitu enam muust maailmast,“ selgitab Kõiv. „Suure tõenäosusega langeb selline inimene oma edaspidises elus uuesti kiusamise ohvriks.“
Ka kiusaja ise võib Kõivu sõnul hiljem oma elus silmitsi seista väga tõsiste probleemidega – näiteks võib välja kujuneda kuritegelik käitumine.
Kiusamine on oma iseloomult varjatud tegevus ja 80% juhtumitest jäävadki teistele teadmatuks. „Kui laps julgeb öelda, et keegi kiusab teda, siis tuleb seda võtta väga tõsise märguandena. Kindlasti ei tohiks sellist avaldust lapse suust ignoreerida,“ ütleb Kõiv.

Juhtumid muutuvad jõhkramaks
Lastekaitse Liidu projektijuht Mari-Liis Keskpaik ütles, et koolikiusamise projekt aitab koolidel oma probleemid kaardistada ning töötada välja konkreetse tegevusplaani selle kohta, kuidas kiusamist ennetada ning kiusamisjuhtumite ilmnemisel käituda.
„Kiusamine eksisteerib suuremal või vähemal määral igas koolis ja uurimustest on kurva tõsiasjana välja tulnud see, et vägivallajuhtumid on muutunud jõhkramaks. Samuti on tüdrukud hakanud rohkem füüsilist vägivalda kasutama,“ tõdes Keskpaik.

Ära pigista silmi kinni!
Lastekaitsja sõnul on viimastel aastatel füüsilisest ja verbaalsest kiusamisest isegi suuremaks probleemiks kujunenud küberkiusamine. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine – need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.
„Õpilased ei aima, kui suureks võivad paisuda selliste väikeste koerustükkide tagajärjed,” rääkis Keskpaik. ”Nad ei tea, milliseid seaduseid nad teiste isikuandmetega manipuleerides rikuvad.”
Koolikiusamise ennetamise ja varajase sekkumise programmis osaleb kuus Tallinna kooli: Pääsküla gümnaasium, Arte gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Jakob Westholmi gümnaasium, Nõmme põhikool ning Liivalaia gümnaasium. Igast koolist osaleb programmis viis inimest, nende seas juhtkonna esindajad, õpetajad ja tugivõrgustiku töötajad. „Loengute ja praktiliste tegevuste käigus üritame tõsta õpilaste tundlikkust ja reageerimisvõimet, et nad ei pigistaks silma kinni, kui nad kogevad ise kiusamist või näevad seda pealt,“ märkis Mari-Liis Keskpaik.
Lastekaitse Liidu projekt „Võitlus koolikiusamisega“ viidi esmakordselt läbi seitsmes Eesti koolis aastatel 2004–2006 ning hilisem efektiivsuse uuring näitas, et projektil olid positiivsed mõjud: õpilastevaheline kiusamiskäitumise ulatus vähenes kõikides koolides. Kui näiteks aastal 2004 oli koolides keskmiselt 7,57% kiusajaid, siis 2006. aastal oli see kahanenud 3,98% peale.
Projekti „Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides“ toetab Tallinna Linnavalitsus.

Politsei: registreeritud koolivägivalla juhtumid on kõigest jäämäe tipp!
Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Pärtel-Peeter Pere ütles, et kiusamisjuhtumitest sageli väljaspool kooli ei räägita ning enne politseisse pöördumist püütakse koolisiseselt asjad ära lahendada. „Kool ei taha ju endale vägivaldse asutuse mainet, seega registreeritud avaldused ehk meieni jõudnud numbrid on kõigest jäämäe tipp.
Politseile teadaolevalt on Tallinnas tänavu registreeritud 29-st koolivägivalla juhtumist alustatud 10 kriminaalasja – kõik on kehalised väärkohtlemised.
Eelmisel aastal samal ajal oli kriminaalasju alustatud 20, neist 17 olid kehalised väärkohtlemised, lisaks väljapressimine, ähvardamine ja avaliku korra raske rikkumine.

Kiusamist kogenud õpilased räägivad:
• Ma olen selline täiesti tavaline tüdruk, kuigi oma klassikaaslastest veidi väiksem ja kõhnem. Ma ei saa aru, kas probleem on selles, et ma õpin veidi paremini kui teised, igatahes on nad pähe võtnud, et ma olen mingi debiilik.
Ma tahaks teada, mis on sellise suhtumise põhjustanud, aga ma ei saa seda ilmselt kunagi teada. Igatahes ütlevad nad mulle halvasti, sõimavad. Mind on piinatud, löödud, lumepallidega pommitatud ja õpetaja laua all kinni hoitud. Ja kui ma piinamise ajal karjun, olen kohe metsloom. Mida ma tegema pean?
• Ma käin 9. klassis ja meil ikka veel julmalt sõimatakse ja mõnitatakse tagasihoidlikke ja muid valitud õpilasi. On see normaalne? Nad on ju ka isiksused.
Klassiruumis valitseb alati ebameeldiv õhkkond, kus iga minuti tagant keegi ropendab või solvab kedagi. Tore oleks kõigiga hästi läbi saada, üksteist toetada jne. Ei taha koguaeg kedagi karta ja ennast kaitsta. Õppimise isu kaob ära.

Iga kolmas õpilane kannatab kiusamise all
• Kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes on umbes kolmandikul õpilastest.
• Kiusamine seostub õpilaste jaoks eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, nagu alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine.
• Umbes iga neljas õpilane on kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist füüsilise vägivallaga.
Allikas: Tartu Ülikooli pedagoogikadoktori Kristi Kõivu uurimus, 2006